Tähtkuju Kompensatsioon
Saatluskoh

Uurige Ühilduvust Sodiaagimärgi Järgi

Selgitatud: katalüüs ja kuidas see aitas 2021. aasta keemia Nobeli võitjaid

Meie kooliõpikute järgi on katalüsaator aine, mis suurendab keemilise reaktsiooni kiirust reaktsioonis osalemata või keemilise reaktsiooni käigus mingeid muutusi läbi viimata.

Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia keskuse alaline sekretär Goran K Hansson kuulutas kolmapäeval, 6. oktoobril 2021 Rootsis Stockholmis välja 2021. aasta Nobeli keemiaauhinna laureaadid. (AP)

2021. aasta Nobeli keemiaauhinna pälvisid Benjamin List ja David W C MacMillan asümmeetrilise organokatalüüsi arendamise eest.





Organokatalüüsil on mitmeid rakendusi farmaatsiauuringutes ja muudes tööstusharudes. See on aidanud sujuvamaks muuta olemasolevate ravimite, sealhulgas ärevuse ja depressiooni raviks kasutatava paroksetiini ning hingamisteede infektsioonide ravimi oseltamiviiri tootmist.

Keemia Nobel 2021| Lihtne idee, mis katalüüsis mänge muutvaid reaktsioone

Mis on katalüüs?

Meie kooliõpikute järgi on katalüsaator aine, mis suurendab keemilise reaktsiooni kiirust reaktsioonis osalemata või keemilise reaktsiooni käigus mingeid muutusi läbi viimata. Katalüüs on protsess, mille käigus suurendatakse keemilise reaktsiooni kiirust katalüsaatori lisamisega.



Peamised katalüsaatorite tüübid on metallid ja ensüümid. 2000. aastal töötasid dr List ja dr MacMillan üksteisest sõltumatult välja kolmandat tüüpi katalüüsi, mida nimetatakse asümmeetriliseks organokatalüüsiks.

See katalüüsi kontseptsioon on nii lihtne kui geniaalne ja tõsiasi, et paljud inimesed on mõelnud, miks me sellele varem ei mõelnud, ütleb Nobeli keemiakomitee esimees Johan Åqvist oma väljaandes.

Katalüüs on aidanud võita seitse Nobeli keemiaauhinda:



*W. Ostwald (1909, katalüüs)

*P. Sabatier (1912, hüdrogeenimine metallkatalüsaatoritega)



*K. Ziegler ja G. Natta (1963, polümeeride sünteesi katalüsaatorite väljatöötamine)

*J.W. Cornforth (1975, ensüümi katalüüsitud reaktsioonide stereokeemia)



*W.S. Knowles, R. Noyori ja K.B. Sharpless (2001, asümmeetriline katalüüs)

*Y. Chauvin, R. H. Grubbs ja R. R. Schrock (2005, olefiini metatees)

*R.F. Kurat, Ei. Negishi ja A. Suzuki (2010, pallaadiumiga katalüüsitud ristmuhvid)

2000. aastal avaldas dr Benjamin List, praegu Saksamaa Max-Planck-Institut für Kohlenforschungi direktor, ajakirjas Journal of the American Chemical Society artikli, milles kirjeldas keemilist reaktsiooni, mille käigus kasutati asümmeetrilise katalüsaatorina aminohapet proliini.

Samal aastal avaldasid dr MacMillan ja tema meeskond samas ajakirjas artikli, mis näitas kiraalse imidasolidinooni katalüüsitavat reaktsiooni. Doktor MacMillan on praegu USA Princetoni ülikooli professor.

Alates Listi ja MacMillani 2000. aasta dokumentidest on organokatalüüsi valdkonnas toimunud muljetavaldavad arengud ning kõigi organokatalüsaatorite klasside jaoks on välja töötatud uusi katalüsaatoreid ja reaktsioone, lisatakse veebisaidilt nobelprize.org.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: