Gilgit-Baltistani lugu: Britid röövisid, Pakistan okupeeris
Üks kõrgeim ametnik ütles ajalehele Indian Express, et peaministri mainimine Gilgit-Baltistani kohta oli 'ajaloo lahtihaaramine' 'strateegilise' eesmärgiga. Sushant Singh annab aabitsa varjus olevale territooriumile - ei sõltumatu ega Pakistani provints.
Shangri-La järv Skardus. Kaunil piirkonnal on nimeliselt piirkondlik valitsus, kuid seda kontrollib täielikult Islamabad. (Bilal Javed Awan Wikipedia kaudu) Mis ja kus on Gilgit-Baltistan?
See on osa kõrgmäestikust Jammu ja Kashmiri loodenurgas. Piirkond oli osa endisest vürstlikust Jammu ja Kashmiri osariigist, kuid on olnud Pakistani kontrolli all alates 4. novembrist 1947 pärast hõimurühmituste ja Pakistani armee sissetungi Kashmiri. Piirkond nimetati ümber Pakistani põhjapiirkondadeks ja allutati Islamabadi otsesele kontrollile. Põhjaalad erinesid Pakistani okupeeritud Kashmiirist (PoK), J&K osast, mida Pakistan nimetab Azad Kashmiriks; põhjaalad on aga rohkem kui kuus korda suuremad kui PoK. Pärast seda, kui Pakistani valitsus 2009. aasta augustis kehtestas Gilgiti-Baltistani võimu ja omavalitsuse korralduse, hakati põhjaalasid nimetama Gilgit-Baltistaniks.
Niisiis, kas Pakistan vallutas Gilgit-Baltistani sõjaliselt 1947. aastal?
Erinevalt PoK-st sai Pakistan selle piirkonna enda valdusesse kahe Briti sõjaväelase kokkuleppel. 1935. aastal rentisid britid Gilgiti agentuuri 60 aastaks Jammu ja Kashmiri maharadajast, kuna see asus Briti India põhjapiiril. Seda haldas Delhi poliitiline osakond Briti ohvitseri kaudu. Piirkonna julgeoleku eest vastutas sõjaväeline jõud nimega Gilgit Scouts, mida juhtisid britid.
Seoses eelseisva iseseisvumisega lõpetasid britid rendilepingu ja tagastasid piirkonna maharadžale 1. augustil 1947. Maharaja määras piirkonna kuberneriks J&K osariigi vägede brigadir Ghansar Singhi. Kaks Gilgiti skautide ohvitseri, major W A Brown ja kapten A S Mathieson koos Hunza Miri sugulase Subedar major Babar Khaniga laenutati maharadžale Gilgitis. Kuid niipea, kui Maharaja Hari Singh 31. oktoobril 1947 Indiaga ühines, vangistas major Brown brigaadiülem Ghansara Singhi ja teatas oma endisele Briti poliitilisele agendile kolonel Roger Baconile, kes oli sel ajal Peshawaris, Gilgiti ühinemisest Pakistaniga.
2. novembril heiskas major Brown oma peakorteris ametlikult Pakistani lipu ja väitis, et tema ja Mathieson otsustasid teenistuse Pakistaniga, kui maharadža kirjutas alla India kasuks ühinemiskirjale. Kaks nädalat hiljem määrati poliitiliseks agendiks Pakistani valitsuse kandidaat Sardar Mohammed Alam, kes võttis territooriumi enda valdusesse. Pakistani armee sõdurid ja hõimud kasutasid seda baasina, et alustada rünnakuid piirkonna teistele linnadele, nagu Skardu, Dras, Kargil ja Leh.
Milline oli Briti reaktsioon kahe ohvitseri tegevusele?
Kuuldes Browni riigipöördest Gilgitis, andis äsja Loodepiiriprovintsi kuberneriks määratud Sir George Cunningham tal korralduse taastada kord, andes Pakistanile piirkonna de facto kontrolli. 1948. aasta Briti väljaandes andis kuningas-keiser Briti impeeriumi kõrgeima ordeni Brownile, major (kohusetäitja) William Alexanderi erinimekirja (endine India armee).
Milline on Gilgit-Baltistani praegune seis?
Sellel on valitud assamblee ja nõukogu, mida juhib Pakistani peaminister. Sellel nõukogul on kõik volitused ning ta kontrollib piirkonna ressursse ja tulusid. Igal juhul on niinimetatud regionaalvalitsus Islamabadis asuva Kashmiri asjade föderaalse ministeeriumi ja Gilgit-Baltistani üldise kontrolli all. Gilgit-Baltistan või Põhja-alad ei leia Pakistani põhiseaduses ühtegi mainimist: see pole iseseisev ega ka provintsi staatus. See aitab Pakistanil säilitada piirkonna suhtes ebaselgust, nagu see PoK puhul on.
Ja kas Pakistani võimul on selles piirkonnas kunagi probleeme?
Jah. 1970. aastatel tühistas Zulfiqar Ali Bhutto riigi subjektireegli – seaduse, mis seni kaitses kohalikku demograafilist koosseisu –, et hõlbustada Pakistani sunniitidel maa omandamist ja sinna elama asumist. See korraldus kahjustas ühiskonna struktuuri ja kutsus esile sektantide vaenu, mis jätkub tänapäevani.
Hiljem asusid kindral Zia-ul-Haqi sponsoreeritud šiiidivastased jõud piirkonna etnilist koosseisu muutma; šiiitide arv on sellest ajast alates drastiliselt vähenenud. Pakistani institutsiooni õhutatud šiiitide-sunniitide ja šiiitide-nurbakši mässud põhjustasid Skardus 1980. aastate alguses äärmise sotsiaalpoliitilise polariseerumise. 1988. aasta mais tekkis püsiv usaldusdefitsiit, kui hõimu Lashkars röövis pärast Zia noogutuse saamist kohalikud naised ja mõrvas Gilgitis tuhandeid šiiate.
Milline on India seisukoht selles piirkonnas?
India näeb Gilgit-Baltistani osana Pakistani poolt ebaseaduslikult okupeeritud India territooriumist. 1994. aasta parlamendi ühehäälne resolutsioon kinnitas veel kord, et piirkond on osa Jammu ja Kashmiri osariigist, mis on India lahutamatu osa selle ühinemise tõttu 1947. aastal.
Jagage Oma Sõpradega:
