Selgitatud: kolm buboonikatku juhtumit Hiinas; mis see on?
Katk on kolmes suures pandeemias tapnud kümneid miljoneid inimesi kogu maailmas, kusjuures umbes kolmandiku Euroopa elanikkonnast hävis 1300. aastatel musta surmana tuntud muhkkatk.
Kohaliku haiguste tõrje- ja ennetuskeskuse alluvuses tegutsev katku ennetusmeeskonna liige hoiab närilisi 28. august 2019 Hiinas Sichuani provintsis Garze Tiibeti autonoomses prefektuuris Serxu maakonnas rohumaal. (Foto Reutersi kaudu) Hiina teatas pühapäeval kolmandast muhkkatku juhtumist pärast seda, kui eelmisel nädalal avastati veel kaks katkujuhtumit, kuid haigus on vaatamata oma hirmuäratavale mainele endiselt haruldane ja ametivõimude sõnul ei paista juhtumid omavahel seotud.
Kuidas infektsioon tekib?
Kaks Sise-Mongooliast pärit patsienti paigutati Pekingis karantiini, kes kannatasid kopsukatku all, teatasid võimud eelmisel nädalal. Samast piirkonnast pärit 55-aastasel mehel diagnoositi hiljem metsiku küülikuliha söömise tõttu muhkkatk, teatas tervisekomisjon.
Mõlemat tüüpi katku põhjustab bakter Yersinia pestis.
Nakatunud kirbuhammustused on kõige levinum muhkkatku nakkuse põhjustaja, kuid kopsupõletiku variant – kus bakter hingatakse kopsudesse – on ohtlikum, kuna see levib köha kaudu.
Harvem haiguste kolmas variant on septitseemiline katk, mis nakatab vereringet.
Millised on riskid?
Katk on kolmes suures pandeemias tapnud kümneid miljoneid inimesi üle maailma ning umbes kolmandiku Euroopa elanikkonnast hävis 1300. aastatel musta surmana tuntud muhkkatk.
Arvatakse, et bakter pärineb Edela-Hiinast Yunnanist, kus see on endiselt endeemiline. Yunnanist pärit oopiumi kaubateed põhjustasid 1894. aastal kolmanda ülemaailmse katkupuhangu, kuid sellest ajast alates on see muutunud üha haruldasemaks.
Aastatel 2010–2015 oli maailmas 3248 juhtu, mis põhjustas 584 surmajuhtumit – Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on surmajuhtumite arv 18%.
Aastatel 2009–2018 teatas Hiina vaid 26 juhtumist ja 11 surmajuhtumist. Võrdluseks: samal perioodil esines 12 082 marutaudijuhtumit, kus suremus oli 96%.
Hiina haiguste tõrje keskus teatas, et katk on iidne bakteriaalne infektsioon, mida saab varajase tabamise korral kliiniliselt ravida erinevate tõhusate antibiootikumidega.
Kas katk on seotud kliimamuutustega?
Teadlased on seostanud katku levikut 1300. aastatel ebastabiilsete kliimatingimustega, mille tõttu haigus arenes ja levis kiiremini rottidele, kirbudele ja inimestele.
Üleujutused aitasid kaasa ka haiguse kiirele levikule uute veeteede kaudu.
Hiina sõnul on kliimamuutused põhjustanud näriliste arvukuse kasvu kogu Sise-Mongoolias. Tugevamate vihmasadude ja pikemate suvepõuade kombinatsioon on võimaldanud rottidel areneda.
Kas on veel riske?
Hiina on endiselt mures haiguspuhangute ohu pärast, kuna varem kauged katkuohtlikud maapiirkonnad on integreeritud riigi majandusse.
Haiguste tõrje keskus ütleb, et Yunnan ja Qinghai-Tiibeti platoo kaugel läänes on eriti haavatavad.
Qinghai ametnikud ütlesid selle aasta alguses, et linnastumise, uue infrastruktuuri ja turismi tõttu on suurenenud oht, et katk levib suure asustustihedusega piirkondadesse.
Nakkushaigused on Pekingi jaoks tundlik teema ka pärast raske ägeda respiratoorse sündroomi (SARS) puhangut 2003. aastal, mida paljud süüdistasid võimude suutmatuses teavet õigeaegselt avaldada.
Jagage Oma Sõpradega:
