Selgitatakse: kuidas Donald Trumpi tagandamiskutsed koguvad tuure

Alates tema presidentuuri algusest on Trumpi praeguste väljakutsetega kaasnenud erinevate isikute ja rühmituste kangekaelsed üleskutsed Trumpi tagandamiseks.

President Donald Trump saabub neljapäeval, 1. augustil 2019 Cincinnatis USA Bank Arenale kampaaniaüritusele. (AP foto / John Minchillo)

Sel nädalal sai selgeks, et rohkem demokraate pooldab USA presidendi Donald Trumpi täieliku tagandamismenetluse algatamist, avaldades seega survet spiiker Nancy Pelosile, et ta võtaks täiskogu hääletuse. Vaatamata senisele tormilisele presidendiametile on Trumpil õnnestunud neist väljakutsetest kõrvale hiilida ja püsida USA kõrgeimas ametis isegi siis, kui pärast 2017. aastal ametisse astumist näis, et tagandamismenetlus on erinevates etappides kindel.

Alates tema presidentuuri algusest on Trumpi praeguste väljakutsetega kaasnenud erinevate isikute ja rühmituste kangekaelsed üleskutsed Trumpi tagandamiseks. Need üleskutsed jõudsid aga sel nädalal krõbedale poole, sest peaaegu pooled demokraatide kaakust – USA Kongressi alamkoja Kongressi Demokraatlikud Kongressi liikmed – toetasid nüüd avalikult Trumpi tagandamismenetlust.

Miks kutsutakse praegu üles tagandamist?

Kuigi USA demokraatide valijad on Trumpi presidendiks olemise vastu avalikult protestinud juba algusest peale, USA-s levis peagi pärast tema presidendiks saamist hashtag #TrumpImpeachmeantParty, ei ole partei juhid kuni viimase ajani olnud nõus avalikult tagandamist nõudma.

Selle partei juhtkonna vastumeelsuse taga olid mitmed tegurid, hoolimata tavaliste demokraatlike valijate toetusest. Demokraatide juhid vältisid avalikku vastamist võimalikele tagandamismenetlustega seotud küsimustele, hoolimata sellest, milliseid arvamusi nad olid eraviisiliselt väljendanud. USA Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi (tema ametikoht oli presidendi ametikoht), kuid kritiseeris Trumpi käitumist ja poliitikat, kuid keeldus arutamast presidendi tagandamismenetlust. Me ei ole siin selleks, et rääkida (tagandamisest). Oleme siin selleks, et rääkida vastutusest Ameerika rahva ees. Me räägime tõest ja tagajärgedest, ütles Pelosi 2017. aasta veebruaris ühisel pressikonverentsil koos teiste edetabeliliikmetega.

California esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ja esindajatekoja demokraadid saabuvad Washingtonis Kapitooliumikoja idarinde treppidele pressikonverentsile 116. kongressi esimesel 200 päeval. (AP foto / Andrew Harnik)

Kaks aastat hiljem on Pelosi endiselt vastumeelne Trumpi tagandamist arutama, öeldes, et esindajatekoda peab enne ametliku tagandamismenetluse algatamist jätkama tema väidetavate väärtegude uurimist. Kui enamik demokraate, nagu ka Pelosi, ei soovinud ametlikke menetlusi algatada, said paljud selle aasta mais vajaliku tõuke, kui erijurist Robert Mueller avaldas oma aruande uurimise kohta Venemaa sekkumise kohta 2016. aasta USA presidendivalimistesse. Muelleri raportis märgiti, et USA ametisolevat presidenti ei saa kuriteos süüdistada ning ta ei vabastanud Trumpi rikkumistest ja õigusemõistmise kuritegelikust takistamisest.

Kuidas on Muelleri raport tagandamismenetlustele tõuke andnud?

Pärast seda, kui Mueller andis tänavu juulis avalikult tunnistusi USA Kongressi ees peetud seitsmetunnise kuulamise ajal, hakkasid demokraadid intensiivistama oma üleskutseid tagandada. Tunnistus ei paljastanud eriti uut teavet, kuid seekord teatas Mueller avalikult, mida tema raportis oli öeldud, et Trumpile võidakse pärast presidendi ametiaja lõppu esitada süüdistus rikkumistes.

Robert Mueller, erinõunik, kes uurib Venemaa valimistesse sekkumist Washingtoni Kapitooliumis. (Doug Mills / The New York Times)

Üks põhjus, miks Trumpi vastu tagandamismenetlust oli avalikkusele vaatamata raske algatada, oli see, et Vabariiklik Partei oli 2017. ja 2018. aastal saavutanud kontrolli USA Esindajatekoda ja USA Senati, vastavalt alam- ja ülemkoja üle. Isegi täna, kui Kas Esindajatekoda võtab vastu tagandamisartikleid? – süüdistuste kogum, millega algatatakse tagandamismenetlus?, oleks Trumpi süüdimõistmine ebatõenäoline, kuna see ei saa vajalikku kahe kolmandiku toetust vabariiklaste kontrollitud USA senatilt, mis soovib kaitsta Trumpi ja oma huve.

Poliitiliste vaatlejate arvates oleks Trumpi huvides saada tagasi 2020. aasta presidendivalimistel. USA kriminaalkoodeksi sätete kohaselt on õigusemõistmise takistamises esitatavate föderaalsete süüdistuste aegumistähtaeg viis aastat. Kui Trump valitakse teiseks ametiajaks tagasi, ei antaks talle süüdistust kuritegude eest, millele Muelleri raport keskendub, sest teine ​​ametiaeg lõppeks 2025. aastal pärast aegumistähtaja möödumist.

Juulis toimunud avalikel kuulamistel, kus Mueller andis tunnistusi USA Kongressi ees, küsis USA esindaja Illinoisis ja Demokraatliku Partei liige Mike Quigley temalt konkreetselt stsenaariumi kohta, kus uurimise all olev president teenib üle aegumise. Mueller ütles, et tal ei ole sellele (küsimusele) vastust, kuid ei nõustunud ka Quigley veendumusega, et USA president on seadusest kõrgem, jättes avatuks võimaluse, et Trumpile esitatakse pärast ametist lahkumist kuritegudes süüdistus.

President Donald Trump kõnnib, et rääkida meediaga nagu enne Washingtoni Valgest Majast lahkumist, neljapäeval, 1. augustil 2019 lühikeseks reisiks Andrewsi õhuväebaasi (Md.) ja kampaaniamiitingule Cincinnatis. (AP foto / Carolyn Kaster)

Kuidas tagandamisprotsess käib?

Ajakirja TIME andmetel on tagandamine kaheosaline protsess, kus esimeses osas võtab USA esindajatekoda vastu tagandamisartiklid?, süüdistuste kogumi, et süüdistada ametlikult istuvat presidenti üleastumises. Pärast seda, kui Esindajatekoda on hääletanud presidendi tagandamise üle, korraldab USA senat kohtuprotsessi, mille käigus otsustatakse, kas president tuleb ametist tagandada.

Kas USA presidente on varem tagandatud?

USA ametisoleva presidendi tagandamine pole pretsedenditu ega ka avalikud üleskutsed algatada tagandamismenetlust. USA ajaloos on istuva presidendi tagandamist toimunud kaks korda ja mõlemal korral presidenti ametist ei tagandatud. USA Esindajatekoja ajaloolase büroo andmetel annab USA põhiseadus Esindajatekojale föderaalametnike ainsaks tagandamisõiguse ja senatile ainuõiguse proovida kõiki tagandamismenetlusi... Tagandamise põhiseaduslikus korras. ja eemaldamine, koda täidab vandekohtu rolli, kes esitab süüdistuse riigireetmises, altkäemaksu andmises või muudes kõrgetes kuritegudes ja väärtegustes kahtlustatavale ohvitserile...

President Donald Trump lehvitab toetajatele enne sõnavõttu neljapäeval, 1. augustil 2019 Cincinnatis toimunud kampaaniarallil. (AP Photo / Alex Brandon)

Üks kahest USA ajaloos tagandatavast presidendist oli Andrew Johnson, kelle ametiaeg kestis aprillist 1865 kuni märtsini 1869. Pärast USA kodusõja lõppu 1865. aastal pani Johnson veto mitmele seaduseelnõule, mis tema arvates ei vastanud lõunamaa huvidele. Arvetest, mille ta vetostas, oli üks Freedmen’s Bureau Acts, mis andis afroameeriklastele juurdepääsu põhilistele asjadele, nagu toit, peavari, maa ja tervishoid. Teine Johnsoni vetostatud eelnõu oli neljateistkümnes muudatus, mis andis endistele orjadele kodakondsuse. Johnsoni käitumise ja erimeelsuste tõttu valitsuse eri osadega võttis USA Kongress vastu ametiaja seaduse, föderaalseaduse, mis piirab USA presidendi volitusi. USA Kongressi viimane piisk karikasse oli aga Johnsoni korduvad katsed toonane sõjaminister Edwin Stanton ametist tagandada. Johnson süüdistati, kuid vältis süüdimõistmist ja ametist tagandamist. Tema presidendiaeg lõppes märtsis 1869.

1998. aastal esitati Bill Clinton süüdistus vande all valetamises ja õigusemõistmise takistamises, mis tulenes valitsuse töötaja Paula Jonesi hagist, kes teatas, et Clinton oli teda seksuaalselt ahistanud. Just Jonesi kaebuse uurimise käigus tuli päevavalgele rohkem teateid, millest üks oli see, et Clinton kasutas oma positsiooni ära, et astuda sobimatutesse seksuaalsuhetesse Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga. Menetlus viibis USA ja Ühendkuningriigi neli päeva kestnud Iraagi pommitamise tõttu, kuid 19. detsembril 1998 algatati Clintoni tagandamisavaldus. 1999. aasta veebruaris mõistis USA senat Clintoni õigeks tagandamismenetluse artiklites – süüdistustes, mis algatavad tagandamismenetluse. Senat lükkas süüdistused valevande andmises ja õigusemõistmise takistamises tagasi, jõudes järeldusele, et senat ei tunnistanud Clintonit süüdi, mistõttu süüdimõistmist ei tehtud. Clintoni advokaadilitsentsid tühistati ja tal keelati pärast presidendiametist lahkumist advokaaditöö. Ta peatati ka USA ülemkohtu advokatuurist, kuid teda ei kõrvaldatud, kuna ta lahkus advokatuurist vabatahtlikult.

Ka teised presidendid USA ajaloos on seisnud silmitsi tagandamisähvardustega, sealhulgas Barack Obama, millest mõned on oma olemuselt poliitiliselt motiveeritud, teised aga usutavate kaebustega. USA-s käimasolev sotsiaalpoliitiline stsenaarium näitab aga, et on ebatõenäoline, et Donald Trumpist saab kolmas USA president, kes on tagandatud või isegi kunagi vastutav oma õigusemõistmise takistamise kuritegude eest.

Jagage Oma Sõpradega: