Selgitatud: poolkuu islami lippudel
Poolkuu ehk araabia keeles 'Hilaal' on kahaneva kuu kõver kuju ning paljud moslemid kasutavad seda kultuurilise ja poliitilise väljendusvahendina.
Malaisia (vasakul) ja Pakistani (paremal) lipud 22. juulil, kui India tähistas Chandrayaan-2 missiooni edukat käivitamist, postitas endine India järeltulija Harbhajan Singh Twitterisse: Mõne riigi lipu all on kuu... Samal ajal kui mõnel riigil on lipp Kuul.
Säuts näitas üheksa riigi lippu poolkuu ja tähega ning järgmisel real nelja eduka kosmoseprogrammiga riigi lippu: USA, Venemaa, India ja Hiina.
Harbhajani säuts on nüüd levinud peaaegu 41 000 retweeti ja 220 000 meeldimisega.
Mõne riigi lipul on kuu
Kuigi mõne riigi lipp on Kuul
# Chandrayaan2theMoon
- Harbhajan Turbanator (@harbhajan_singh) 22. juuli 2019
Paljude poolt kritiseeritud säuts ilmus mõni päev pärast seda, kui ülemkohus küsis keskuselt vastust Shia Waqfi juhatuse esimehe palvele keelata poolkuu ja tähega rohelised lipud, mis petitsioonis väideti -Islamlik ja meenutas vaenlase riigi erakonna lippu.
Poolkuu ja tähega lipp
See on bänner, mida seostatakse laialdaselt moslemikogukondadega üle kogu maailma, nagu nähakse, et rist esindab kristlust. Poolkuu ehk araabia keeles 'Hilaal' on kahaneva kuu kõver kuju ning paljud moslemid kasutavad seda kultuurilise ja poliitilise väljendusvahendina.
Lisaks sellele, et poolkuu ja täht on esindatud lugematutel riigitasandilistel embleemidel ja bänneritel, on poolkuu ja täht ka Alžeeria, Aserbaidžaani, Komooride, Malaisia, Maldiivide, Mauritaania, Pakistani, Tuneesia ja Türgi riigilippudel.
Sümbol asetseb erinevatel lippudel erinevatel taustadel ja ise on kujutatud erinevates värvides. Seetõttu on Pakistani lipul poolkuu ja täht rohelisel taustal valged, Alžeeria lipul punased rohelisel ja valgel taustal ning Malaisia lipul kollasena sinisel ristkülikul, mis asetseb horisontaalse kõrval. punased ja valged triibud.
Sümboli päritolu
20. sajandi ajaloolase ja arheoloogi William Ridgeway sõnul oli poolkuu Lääne-Aasia rahvaste jaoks religioosse tähtsusega juba islamieelsest ajast ning seda seostati Kuujumalanna kummardamisega, kellele anti nimed Ishtar, Astarte, Alilat või Mylitta.
Arvatakse, et Bütsantsi impeerium kasutas esmakordselt seda sümbolit, mille võtsid kasutusele Ottomani türklased pärast Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli (praegune Istanbul) vallutamist 1453. aastal. Teise versiooni kohaselt olid türklased aga hakanud seda sümbolit rohkem kasutama. kui sajand varem, sultan Orhani valitsusajal (umbes 1324–1360) ja et see oli kujundatud sarvede või kihvade järgi.
Mõlemad versioonid seovad sümboli kasutamise päritolu Ottomani türklastega. Osmanite impeeriumi tõusuga ja ristisõdade kaudu hakati poolkuu ja tähte seostama üldiselt islamiga. Islam aga ei julgusta põhimõtteliselt religioossete sümbolite kasutamist ja ajaloolased on juhtinud tähelepanu sellele, et esimesed araablastest pöördunud inimesed ei kandnud oma esialgsetel vallutusretkedel märki ega lipumärki.
Lipp Pakistanis
Kogu India Moslemiliiga, mis juhtis moslemitele eraldi osariigi nõudmist, võttis vastu lipukirja, millest sai lõpuks Pakistani lipu alus. Sõltumatu Pakistan lisas aga tumerohelisest väljast vasakule valge triibu, et esindada oma usuvähemusi.
Jagage Oma Sõpradega:
