Selgitatud: ÜRO sünd ja selle kasv 75 aasta jooksul
ÜRO sündis Teise maailmasõja õudustest. Asutamise ajal oli selle ülesandeks eelkõige maailmarahu säilitamine ja tulevaste põlvkondade päästmine sõja kurjuse eest.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil täitus tänavu 75 aastat. Ajaloolise hetke meenutamiseks kogunevad maailma liidrid esmaspäeval ÜRO Peaassamblee ühepäevasele kõrgetasemelisele kohtumisele. Kohtumine, mille teemaks on 'Tulevik, mida me tahame, ÜRO, mida vajame: meie kollektiivse pühendumuse taaskinnitamine mitmepoolsusele', on märkimisväärne sündmus, sest esimest korda 75 aasta jooksul korraldab 193-liikmeline organ istungjärgu praktiliselt. Covid-19 puhangu tõttu.
Kohtumisel vastu võetud deklaratsioonis vaadatakse tagasi ÜRO hiilgavatele aastatele ning märgitakse nii selle saavutusi kui ka ebaõnnestumisi. Samuti pani see paika oma eesmärgid järgmiseks kümnendiks. Järgmised 10 aastat, mis on määratud säästva arengu tegevuse ja elluviimise kümnendiks, on meie põlvkonna jaoks kõige kriitilisemad. See on veelgi olulisem, kuna taastume COVID-19 pandeemiast paremini, lugege aruannet. Järgmise kümne aasta eesmärkide hulka kuuluvad planeedi ja keskkonna kaitse, rahu edendamine, sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine, digitaalne koostöö ja jätkusuutlik rahastamine.
ÜRO sündis Teise maailmasõja õudustest. Asutamise ajal oli selle ülesandeks eelkõige maailmarahu säilitamine ja tulevaste põlvkondade päästmine sõja kurjuse eest.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sünd
ÜRO sündis veel ühe rahvusvahelise organisatsiooni tuhast, mis loodi eesmärgiga hoida sõda eemal. Rahvasteliit loodi juunis 1919, pärast I maailmasõda Versailles' lepingu osana. Kui aga 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda, suleti Liiga tegevus ja selle peakorter Genfis jäi kogu sõja ajaks tühjaks.
Seetõttu pidasid Ameerika president Franklin D. Roosevelt ja Briti peaminister Winston Churchill 1941. aasta augustis Kanadas Newfoundlandi kagurannikul Placenta Bays mereväe laevade pardal salajase kohtumise. Kahe riigi juhid arutasid võimalust luua rahvusvaheline rahupüüdlusorgan ning sõjaga seotud küsimusi. Koos andsid nad välja avalduse, mida hakati nimetama Atlandi hartaks. See ei olnud leping, vaid ainult kinnitus, mis sillutas teed ÜRO loomisele. See deklareeris teatud ühiste põhimõtete elluviimist oma riikide rahvuspoliitikas, millele nad rajasid oma lootused maailma paremaks tulevikuks.
USA ühines sõjaga 1941. aasta detsembris ja esimest korda võttis termini 'ÜRO' kasutusele president Roosevelt, et määrata kindlaks need riigid, mis olid telgriikide vastu liitunud. 1. jaanuaril 1942 kohtusid Washingtonis 26 liitlasriigi esindajad, et allkirjastada ÜRO deklaratsioon, mis põhiliselt kirjeldas liitlasriikide sõjalisi eesmärke.
Järgmise paari aasta jooksul toimus liitlaste suure neliku – Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu, Ühendkuningriigi ja Hiina – vahel mitu kohtumist, et otsustada sõjajärgse harta üle, mis kirjeldaks Ühendkuningriigi täpset rolli. Rahvad.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tekkis lõpuks 24. oktoobril 1945 pärast seda, kui selle ratifitseeris 51 riiki, sealhulgas viis alalist liiget (Prantsusmaa, Hiina Vabariik, Nõukogude Liit, Ühendkuningriik ja USA) ja 46 muud allakirjutanud riiki. Üldkogu esimene koosolek toimus 10. jaanuaril 1946. aastal.
ÜRO nelja põhieesmärgi hulka kuulusid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine, riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine, rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ning riikide tegevuse ühtlustamise keskmes olemine nende ühiste eesmärkide saavutamisel.
Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
ÜRO saavutused ja ebaõnnestumised viimase 75 aasta jooksul
Kui selle moodustamise ajal koosnes ÜRO-s vaid 51 liikmesriiki, siis iseseisvusliikumised ja dekoloniseerimine järgnevatel aastatel tõid kaasa selle liikmeskonna suurenemise. Praegu on ÜRO liikmed 193 riiki.
ÜRO-l on viimase 75 aasta jooksul mitmeid olulisi saavutusi. Samuti on see laiendanud oma ulatust, et lahendada paljusid ülemaailmseid probleeme, nagu tervis, keskkond, naiste mõjuvõimu suurendamine.
Varsti pärast asutamist võttis see 1946. aastal vastu resolutsiooni tuumarelvade likvideerimisele. 1948. aastal asutas ta Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), et tegeleda selliste nakkushaigustega nagu rõuged, malaaria ja HIV. Praegu on WHO koronaviiruse pandeemiaga tegelev tipporganisatsioon. 1950. aastal lõi ÜRO pagulaste ülemvoliniku, et hoolitseda miljonite inimeste eest, kes olid Teise maailmasõja tõttu ümberasustatud. See on jätkuvalt kriiside eesliinil, millega seisavad silmitsi pagulased kogu maailmast. 1972. aastal loodi ÜRO keskkonnaprogramm. Hiljuti asutas ÜRO 2002. aastal ÜRO kriminaalkohtu, et mõista kohut nende üle, kes on toime pannud sõjakuritegusid, genotsiidi ja muid julmusi.
Ära jäta vahele Explained | Millal saab parlamendiliikmed parlamendis ametist kõrvaldada? Milliseid reegleid protsessi käigus järgitakse?
Ka ÜRO on saanud omajagu kriitikat. Näiteks 1994. aastal ei suutnud organisatsioon Rwanda genotsiidi peatada. 2005. aastal süüdistati ÜRO rahuvalvemissioone Kongo Vabariigis seksuaalses väärkäitumises ning sarnaseid väiteid on tulnud ka Kambodžast ja Haitilt. 2011. aastal ei õnnestunud ÜRO rahuvalvemissioonil Lõuna-Sudaanis 2013. aastal puhkenud kodusõjas tekkinud verevalamist likvideerida.
Jagage Oma Sõpradega: