Selgitatud: Allama Iqbal ja tema roll Pakistani loomisel

Allama Iqbal oli poeet-filosoof, kelle looming propageeris enesekindluse filosoofiat ning tegeles islamimaailma intellektuaalse ja kultuurilise rekonstrueerimisega.

Muhammad Iqbal. (Allikas: Wikimedia Commons)

Eelmisel nädalal oli Uttar Pradeshis Pilibhiti linnaosas asuva valitsuse algkooli direktor Furqan Ali peatati pärast seda, kui tema õpilased lugesid ette Muhammad Iqbali 1902. aastal kirjutatud luuletuse pealkirjaga, Lab pe aati hai dua . See juhtus pärast seda, kui kohalikud Vishwa Hindu Parishadi (VHP) töötajad esitasid kaebuse, kes väitis, et seda Iqbali luuletust loetakse tavaliselt madrasas ja et õpilaste palumine seda riigikoolis ette kanda on rahvusvastane.

Kohaliku Basic Shiksha Adhikari (BSA) Devendra Swarupi korralduses öeldakse (tõlgitud hindi keelest): Sotsiaalmeedias leviva video põhjal saime teada, et Ghayaspuri algkoolis pannakse õpilasi teistsugust laulma. muu palve kui üldtunnustatud palve. Koolidirektor Mohammad Furkan Ali tunnistati esmapilgul selle eest vastutavaks ja seega on ta töölt kõrvaldatud…

Laupäeval BSA tühistas Ali mängukeelu , viies ta humanitaarkaalutlustel üle teise kooli.

Pärast koolijuhi töölt kõrvaldamist algatas Bilaspuri bloki haridusametnik Upendra Kumar uurimise. Uurimise käigus selgus, et Ali peatati Iqbali luuletuse ettekandmise tõttu. Pilibhiti ringkonnakohtunik Vaibhav Srivastava, kes polnud BEO uurimise tulemustest teadlik, ütles: 'Juhataja töölt kõrvaldati, kuna ta ei saanud riigihümni laulda ja pani õpilased laulma usupalvet. Sellegipoolest väitsid BEO Kumar ja BSA Swarup, et VHP liikmete esialgses kaebuses ei olnud hümni laulmine probleemiks ja kaebus puudutas Iqbali kirjutatud luuletuse ettekandmist.

Kes oli Muhammad Iqbal?

Iqbal on tuntud ka kui Allama Iqbal ja on kirjutanud ka Saare jahan se acha. Iqbal oli poeet-filosoof, kelle töö propageeris enesekindluse filosoofiat ning tegeles islamimaailma intellektuaalse ja kultuurilise rekonstrueerimisega. Ta sündis 9. novembril 1877 Sialkot Punjabis (praegu Pakistanis) Kashmiri braahmani päritolu perekonnas. Tema vanaisa lahkus pärast 1857. aastat oma esivanemate külast Looeharist Kashmiris ning asus elama Sialkotisse ja kauples Kashmiri rättidega. Iqbali isa oli selles piirkonnas mainekas rätsep. Seetõttu muutus tema perekonna majanduslik positsioon paremaks alles siis, kui Iqbali vanem vend Shaikh Atta Muhammad liitus armee masinaehitusteenistusega: töölisklassi perekonnast keskklassi perekonnaks.

Arvatakse, et Iqbal on põhjus, miks Pakistani koolipoisid mäletavad vanasõna „Jumal aitab neid, kes end südamest aitavad”, sest ta sõnastas seda korduvalt Hafeezi ja Linda Maliku sõnul, kes kirjutasid selle 1971. aastal raamatus „Poeedi-filosoofi elu”. 1928. aastal Lõuna-Indiasse, et pidada loenguid Madrase moslemiühingu kutsel. Malik ja Malik.

Iqbali esimene avaldatud luulekogu ilmus 1923. aastal ja kannab pealkirja Bang-e-Dara (Marssikella kõne). Ta kirjutas peamiselt urdu ja pärsia keeles. Mõnede tema teoste hulka kuuluvad Zabur-i-Ajam, Bal-i-Jibril (Gabrieli tiivad), Musafir (Teelkäija), Isetuse saladused, Iseseisvuse saladused ja Religioosse mõtte rekonstrueerimine islamis.

Iqbal tundis ka suurt huvi ja osales oma aja poliitikas ning teda austatakse kui Pakistani vaimset isa. Üks Pakistani valitsuse seadusjärgseid asutusi on Pakistani Iqbal Academy, mis pakub Iqbali uuringute kursusi, et edendada tema teoste ja ideede mõistmist.

Opinion | Don’t sing in Pilibhit

Tema roll Pakistani loomisel

1930. aastal pidas Iqbal presidendi kõne All-India Moslemiliiga 25. istungjärgul Allahabadis, kus ta väljendas oma mõtteid islami ja natsionalismi, India rahva ühtsuse ja kaitseprobleemide kohta. Põhimõte, et igal rühmal on õigus oma vabale arengule omal moel, ei ole inspireeritud ühestki kitsast kommunalismist. On kommunalismid ja kommunalismid. Kogukond, mis on inspireeritud halvast tahtest teiste kogukondade suhtes, on madal ja alatu. Austan suurimat lugupidamist teiste kogukondade tavade, seaduste, usuliste ja sotsiaalsete institutsioonide vastu. Ei, minu kohus on Koraani õpetuse kohaselt vajaduse korral isegi nende kultuspaiku kaitsta, ütles ta.

Arvatakse, et Iqbal andis visiooni Pakistani loomisest, samas kui Jinnahi peetakse selle visiooni kujundajaks.

1937. aastal kirjutas Iqbal Muhammad Ali Jinnahile kaks kirja. Esimeses, 28. mail 1937, kirjutas ta: Pärast pikka ja hoolikat islamiõiguse uurimist olen jõudnud järeldusele, et kui seda õigussüsteemi õigesti mõista ja rakendada, on lõpuks tagatud õigus elatisele. kõigile. Kuid islami šariaadi jõustamine ja arendamine on selles riigis võimatu ilma vaba moslemiriigi või -riikideta. See on olnud minu aus veendumus juba aastaid ja usun siiani, et see on ainus viis moslemite leivaprobleemi lahendamiseks ja rahumeelse India kindlustamiseks.

Teises, 21. juunil 1937 dateeritud kirjas Era- ja konfidentsiaalne, kirjutas Iqbal: Miks ei võiks Loode-India ja Bengali moslemeid pidada rahvaks, kellel on õigus enesemääratlemisele, nagu on ka teistel India ja väljaspool Indiat asuvatel rahvastel? Isiklikult arvan, et Loode-India ja Bengali moslemid peaksid praegu ignoreerima moslemi [vähemuste] provintse. See on parim viis, mida võtta nii moslemi enamus- kui ka vähemusprovintside huvides.

Arvatakse, et Iqbali usaldus Jinnahi vastu võrsus Jinnah’ terviklikkusest, kuna ta oli ainus moslemijuht, kellel oli vaieldamatu rahvuslik staatus ja kuna tal ei olnud provintsi- ega piirkondlikke sidemeid ning Iqbali vajadus konkretiseerida oma kõrgemat laadi kommunalismifilosoofiat, mis peegeldab Iqbali tõlgendust. islami universaalsetest väärtustest vastavalt raamatule Iqbal, Jinnah ja Pakistan: The Vision and the Reality.

Ärge jätke vahele Explained: The Hundred – uusim kriketivorming

Jagage Oma Sõpradega: