Selgitatud: mida tähendab USA Hongkongi seadusandja

Teisipäeval võttis senat vastu seaduseelnõu, mis keelaks Hongkongi politseijõududele teatud rahvahulga kontrolli all oleva laskemoona, näiteks pisargaasi, ekspordi, pidades silmas Hongkongis juba üle viie kuu kestnud valitsusvastaseid proteste.

Alates protestide algusest on Hiina valitsuse ametlikud avaldused süüdistanud välisvägesid protestijate toetamise kaudu siseasjadesse sekkumises. (Foto: Reuters)

Kolmapäeval USA Esindajatekoda kiitis senati versiooni heaks Hongkongi inimõiguste ja demokraatia seaduse vastuvõtmine häältega 417:1. Teisipäeval võttis senat eelnõu ühehäälselt vastu. Oktoobris võttis Esindajatekoda ühehäälselt vastu oma versiooni eelnõust. USA-s peavad seaduseelnõud kongressi mõlemad kojad (esindajad ja senat) vastu võtma identses vormis. Kui eelnõu sama versioon on mõlemas kojas vastu võetud, muutub see seaduseks pärast seda, kui president on sellele alla kirjutanud.

Sellegipoolest pole see ainus Hiinaga seotud seadusandlus, mis USA-s on menetluses, kuna Hiinale vastu suunatud õigusakte on üle 150, teatas South China Morning Post. Mõned muud teemad hõlmavad muu hulgas uiguuride massilist interneerimist, küberjulgeolekut ning Taiwani ja Lõuna-Hiina meri.

Kontekst

Teisipäeval võttis senat vastu teise seaduseelnõu, mis keelaks Hongkongi politseijõududele teatud rahvahulga kontrolli all oleva laskemoona, näiteks pisargaasi, ekspordi, pidades silmas Hongkongis juba üle viie kuu kestnud valitsusvastaseid proteste.

Viimasel ajal vahistati üle 1100 meeleavaldaja ühe päeva jooksul pärast seda, kui Hongkongi politseinikud leidsid Hongkongi Hiina ülikoolist umbes 3900 bensiinipommi. Alates protestide algusest on Hiina valitsuse ametlikud avaldused süüdistanud välisvägesid protestijate toetamise kaudu siseasjadesse sekkumises.

Seetõttu arvatakse, et eelnõu vastuvõtmine edendab pingestada USA-Hiina suhteid . Ajakirja China’s People’s Daily juhtkirjas öeldi: 'Silma kinni pigistades surusid üksikud USA senaatorid seaduseelnõu välja ja toetasid märatsejaid. Demokraatiast ja inimõigustest rääkides tegutsevad nad Hongkongi elanike nimel ja kaitsevad oma õigust Hiina asjade peale näpuga näidata. Loe | Selgitatud: miks Google eemaldas Play poest India-vastase rakenduse

Lisaks öeldi, et Hiina valitsus on otsustanud kaitsta riiklikku suveräänsust, julgeolekut ja arenguhuve, rakendada „üks riik, kaks süsteemi” poliitikat ning olla vastu mis tahes välisjõududele, mis sekkuvad Hongkongi asjadesse.

Eelnõu uusimaid versioone tutvustati Kongressi 116. (2019–2021) istungjärgul keset valitsusvastaseid või demokraatiat pooldavaid proteste.

Protestid algasid juunis väljaandmisseaduse eelnõu vastuvõtmise vastu (kasutusele võetud aprillis), mille kohaselt võidakse teatud kuriteos kahtlustatavad isikud Hiinale välja anda. Eelnõu vastased väitsid, et see annaks Hiinale suuremad volitused aktivistide ja ajakirjanike sihikule seadmiseks, õõnestades sellega piirkonna autonoomiat. Hongkong, mis on endine Briti koloonia, anti Hiinale tagasi 1997. aastal ning sellel on oma kohtusüsteem ja eraldi õigussüsteem.

Samal ajal kui Arve võeti tagasi septembris , on protestid sellest ajast alates kasvanud üldiseks valimisõiguseks. Märkimisväärne on see, et Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseadus ehk põhiseadus kaotab kehtivuse 2047. aastal ning pole selge, milline on Hongkongi staatus pärast seda. Selle seaduse lõppeesmärk on valida tegevjuht ja seadusandliku nõukogu liikmed üldistel valimistel.

Eelnõu vastuvõtmine

Enne kui Hongkongi inimõiguste ja demokraatia seadus pildile tuli, reguleeris USA-Hongkongi poliitikaseadus 1992. aastal riigi Hongkongi poliitikat, võimaldades Hongkongi käsitleda teatud küsimustes, nagu kaubandus ja transport, Mandri-Hiinast eraldi. Seejärel tuli Hongkongi 2017. aasta inimõiguste ja demokraatia seadus, mis muudaks 92. aasta seadust. See võeti kasutusele Kongressi 113. istungjärgul (2013–2015), pidades silmas 2017. aastal toimunud Hongkongi tegevjuhi valimisi. Eelnõud esitati seejärel 114. (2015–2017) ja 115. (2017–2019) istungjärgul. kongressist. Loe ka | Altaf Hussain: Kunagi Karachi 'kuningas', soovib ta nüüd varjupaika Indias

2017. aasta veebruaris kehtestas senaator Marco Rubio kahepoolse Hongkongi inimõiguste ja demokraatia seaduse, et kinnitada Ameerika Ühendriikide ajaloolist pühendumust vabadusele ja demokraatiale Hongkongis ajal, mil riigi autonoomiat rünnatakse üha enam. Eelnõu 2017. aasta versiooni esindajatekoja ja senati versioonid ei saanud häält, mistõttu eelnõu ei jõustunud.

Seaduse tagajärjed

Uue seaduse kohaselt peab USA välisminister igal aastal kinnitama, kas Hongkongil on piisavalt autonoomiat, et USA erikohtlemine oleks õigustatud. Vastavalt 92. seaduse sätetele võib USA president peatada selle eristaatuse teatud elemendid, kui arvatakse, et Hongkong ei ole Pekingist piisavalt autonoomne. Kuna Hongkongi käsitletakse näiteks majandustehingute puhul Hiinast eraldiseisva üksusena, ei kehti USA Hiinale kehtestatud kaubandussõja tariifid Hongkongist pärit ekspordile. Kui USA hakkab kaaluma Hongkongi sadamaid Hiina osana, võib see mõjutada Hongkongi ja USA kaubandussuhteid.

Lisaks saab USA vastavalt õiguste seadusele kehtestada sanktsioone isikutele, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest Hongkongis. See mõjutab ka viisataotlejaid, kes on käimasolevate protestide ajal vahistatud ja süüdi mõistetud. Seaduse kohaselt ei saa neilt protestidel osalemiseks viisa andmisest keelduda. USA valitsus võib külmutada ka kõik USA-s asuvad isikute varad, kes osalesid Hongkongi meeleavaldajate röövimises või väljaandmises.

Veel üks esindajatekoda vastu võetud mittesiduv resolutsioon mõistis hukka Pekingi sekkumise Hongkongi asjadesse.

USA ja Hongkongi suhted

USA ja Hongkongi suhted põhinevad ühe riigi raamistikul, kahel süsteemil, mis on kehtestatud Hiina Rahvakongressi poolt vastu võetud põhiseadusega. Vastavalt sellele seadusele on kindlaks tehtud, et USA valitsus kohtleb Hongkongi USA siseriikliku õiguse tähenduses Hiinast erineva mittesuveräänse üksusena.

Oma 2019. aasta aruandes Hongkongi poliitikaseaduse kohta märgib USA välisministeerium, et 2018. aasta maist 2019. aasta märtsini on Hiina keskvalitsus algatanud mitmeid meetmeid, mis näisid olevat vastuolus Hiina põhiseaduses võetud kohustustega.

Mandri keskvalitsuse sekkumise tempo Hongkongi asjadesse ja Hongkongi valitsuse tegevus, mis oli kooskõlas mandri suunaga, kiirenes, kiirendades varasematel perioodidel täheldatud negatiivseid suundumusi, öeldakse.

USA ja Hongkongi suhete ulatus hõlmab muu hulgas kaubandust, kaubandust, rahandust ja õiguskaitsealast koostööd. 2018. aastal oli Hongkong USA suurim kahepoolne kaubavahetuse ülejääk, 31,1 miljardit dollarit. 2017. aastal oli Hongkong USA tarbijatele suunatud põllumajandustoodete ekspordi jaoks suuruselt neljas turg.

Ärge unustage Explainedist: Mis on roosa palliga kriket?

Jagage Oma Sõpradega: