Brexiti leping selgitas: mis on kaalul Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu jaoks

Pärast selle aasta 31. jaanuaril ametlikku Euroopa Liidust lahkumist alustas Ühendkuningriik 11-kuulist üleminekuperioodi, mille jooksul jätkas EL-i reeglite järgimist.

Pilt Ühendkuningriigi ja EL-i lippudest. (Faili foto)

Järgneb üleöö läbirääkimised Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel Euroopa Komisjoni peakorteris Brüsselis sõlmisid Suurbritannia ja Euroopa Liit osana ajutise vabakaubanduslepingu. Brexiti kokkulepe, neli ja pool aastat pärast seda, kui Suurbritannia otsustas blokist lahkuda.

Mõlemad pooled püüdsid jõuda kokkuleppele, et määratleda oma tulevase suhte tingimused enne 31. detsembri tähtaega, mil Ühendkuningriigi Brexiti-järgne üleminekuperiood ametlikult lõpeb.

Nii ELi kui ka Ühendkuningriigi eduka Brexiti-leppe kallal on palju raskusi. Nulltariifi- ja nullkvoodilepingu sõlmimisega suudavad nad kaitsta Ühendkuningriigi ja ELi vahelist kaubavahetust, mis ulatub umbes 1 triljoni dollarini aastas.

Mis on Brexiti kokkulepe ja miks seda vaja on?

Pärast selle aasta 31. jaanuaril ametlikku Euroopa Liidust lahkumist alustas Ühendkuningriik 11-kuulist üleminekuperioodi, mille jooksul jätkas EL-i reeglite järgimist. See oli siis, kui riik alustas läbirääkimisi blokiga kokkuleppe üle, et määrata kindlaks nende suhete põhiaspektid – sealhulgas elujõuline kaubandusleping, kaitse, julgeolek ja immigratsioon pärast üleminekufaasi lõppu.

Kuid kõnelused venisid, kuna mõlemad pooled ei suutnud peamistes punktides kokku leppida – kalapüügiõigused, valitsemine ning valitsuse toetuste ja määruste osas võrdsete tingimuste tagamine.

Võrdsed mängutingimused tähendab sisuliselt seda, et EL-i ühtse turuga kauplemiseks peab Ühendkuningriik järgima samu reegleid ja eeskirju tagamaks, et tal ei oleks ebaõiglast eelist teiste EL-i ettevõtete ees. Kuid kas Brexiti kokkuleppega või ilma, lahkub Ühendkuningriik aasta lõpuks ELi ühtsest turust ja tolliliidust.

Tõenäoliselt kehtestatakse tehinguga ka juhtimisreeglid, mis määravad, kuidas mis tahes tehingut jõustatakse, ja karistused, mis määratakse, kui üks osapool rikub vastastikku heakskiidetud lepingu tingimusi.

Ühendkuningriik peab järgmise aasta 1. jaanuaril Euroopa vahistamismäärusest ametlikult taganedes kokku leppima ka selles, kuidas ta teeb blokiga koostööd julgeoleku ja õiguskaitse küsimustes. Lisaks peavad mõlemad pooled sõlmima kokkulepped sellistes küsimustes nagu lennuohutus ja teabe jagamine.

Aga miks on kalapüük nii suur asi?

Kuigi kalapüük moodustab mõlemal pool La Manche'i väina majandusest suhteliselt väikese osa (kalapüük moodustas nii Ühendkuningriigis kui ka ELis vaid 0,02 protsenti kogu majandusest), on probleem äärmiselt emotsionaalne ja selle poliitilised tagajärjed kaaluvad palju üles. majanduslik mõju mõlemale poolele.

EL-i jaoks on juurdepääs tema paatidele kaubanduslepingu sõlmimise oluline eeltingimus, samas kui Suurbritannias pidasid Brexiti cheerleaderid seda suveräänsuse sümboliks, mis tuleb tagasi saada.

Kuigi Suurbritannia lahkus ametlikult EL-ist 31. jaanuaril 2020, peab riik siiski aasta lõpuni järgima EL-i reegleid, sealhulgas bloki ühist kalanduspoliitikat. Nii et seni on kõikide asjaomaste riikide kalalaevastikel täielik juurdepääs üksteise vetele, ulatudes tunduvalt kaugemale territoriaalveest, mis katab esimesed 12 meremiili (22 km) rannikust. Kuid kalamahtu, olenevalt liigist, peab iga riik taotlema vastavalt keerulisele riiklikule kvoodirežiimile, mis on sõnastatud 1970. aastatest pärit ajalooliste andmete põhjal.

Briti kalatööstus on väitnud, et sai selles kvoodijagamises toores tehingu. Seetõttu soovib Ühendkuningriigi valitsus Briti kvoodiosa oluliselt suurendada, isegi kui EL-i läbirääkijad on sundinud Suurbritanniat jätkama oma kalapüügimeeskondadele juurdepääsu oma vetele.

Samal ajal soovib EL jagada kalakogused, mida iga riigi paatidel on lubatud püüda, viisil, mida igal aastal uuesti läbi ei räägita. ELi pealäbirääkija Michel Barnier on varem öelnud, et iga-aastased läbirääkimised Ühendkuningriigiga oleksid tehniliselt võimatud, kuna kaasatud oleks nii palju erinevaid kalu.

Mis on kalade pärast võitlemise poliitiline päästik?

2016. aasta Brexiti referendumi kampaania ajal kuulus Boris Johnson konservatiivide liidrite fraktsiooni, kes oli lubanud, et kui Suurbritannia peaks EL-ist lahkuma, saavad nad tagasi kontrolli oma riigi vete üle. Nüüd, kus Johnson asub aadressil Downing Street 10, tunneb Suurbritannia kohustust esitada ühemõtteline kinnitus, et iga uus kalanduskokkulepe peab põhinema kinnitusel, et Briti püügipiirkonnad on mõeldud eelkõige Briti paatidele.

Financial Timesi raporti kohaselt on püügijurisdiktsioonide üle kontrolli küsimus kõlav ka Prantsusmaal, eriti arvestades, et president Emmanuel Macronit ootavad ees valimised 2022. aastal. Eelkõige sõltuvad Prantsusmaa laevastikud Suurbritannia vetest püütud kaladest.

Kus on tehing praegu seismas?

Pärast kuid kestnud raskeid läbirääkimisi peaks Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson lõpliku Brexiti-leppe teatama täna hiljem. Arvatakse, et Brüsseli ametnikud viimistlevad 1. jaanuaril 2021 jõustuva tehingu üksikasju, vahendas BBC.

Aruannete kohaselt on pooled kokku leppinud suures osas tariifi- ja kvoodivaba kaubanduskokkuleppes, kuid see ei pruugi tagada hõõrdumatut kaubandust, nagu ettevõtjad lootsid.

Brexiti töö jätkuks öö läbi. Kõigil Brexiti jälgijatel soovitatakse praegu pisut magada, säutsus kolmapäeva õhtul Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni peapressiesindaja Eric Mamer. Loodetavasti on homme [neljapäeva] hommik varakult.

Kuid isegi kui kokkulepe saavutatakse ja seda toetavad kõik 27 ELi liidrit Euroopa Ülemkogus, tuleb see ikkagi enne ülemineku lõppu ratifitseerida. Ühendkuningriigis on parlamendiliikmed ooterežiimis, kuna nad võidakse tagasi kutsuda parlamenti, kui leping on heakskiitmiseks valmis.

Seejärel tuleb leping EL-i poolel ratifitseerida, kus muidu kulub kaubanduslepingu sõlmimiseks mitu kuud ja mõnikord isegi aastaid. Selle probleemi lahendamiseks võivad juhid otsustada lepingut ajutiselt kohaldada enne, kui Euroopa Parlament korraldab järgmisel aastal ametliku ratifitseerimishääletuse. Olenevalt selle sisust võivad selle isegi liikmesriikide parlamendid heaks kiita, vahendas BBC.

Mis on kaalul?

Kui kokkuleppele ei jõuta enne 31. detsembri tähtaega, oleks Brexiti tagajärjeks kokkuleppeta, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Tõenäoliselt ei katkesta ükski kokkulepe mõneks ajaks Ühendkuningriigi ja ELi niigi pingelisi suhteid.

Jagage Oma Sõpradega: