Aleksei Navalnõi: Venemaa opositsiooniliider, kes võib olla viimane mürgituse ohver

Venemaa silmapaistvaim opositsiooniliider Aleksei A. Navalnõi on koomas pärast seda, kui jõi ära tassi mürgitatud teed. Kes on Navalnõi?

Navalnõi, kes on juristist aktivist, tõusis esile 2008. aastal pärast seda, kui ta hakkas ajaveebi kaudu paljastama korruptsiooni Venemaa poliitikas.

Neljapäeval oli Venemaa silmapaistvaim opositsiooniliider Aleksei A. Navalnõi asetage ventilaatori tugi Siberi haiglas pärast seda, kui ta jõi tassi teed, mida kahtlustatakse mürgistuses. Navalnõi pressiesindaja Kira Jarmõš ütles Twitteris, et Navalnõi tundis end Moskvasse õhuteed pidi tagasi pöördudes halvasti, mistõttu lennuk tegi Omskis hädamaandumise. Ta lisas, et Navalnõil on mürgistus.

Oletame, et Aleksei mürgitati tee sisse segatud asjaga. See oli ainus asi, mida ta hommikul jõi. Arstide sõnul imendus toksiin läbi kuuma vedeliku kiiremini. Aleksei on nüüd teadvuseta, kirjutas Yarmõš sotsiaalmeediaplatvormil.

Eelmisel aastal sattus Navalnõi, kes on president Vladimir Putini häälekas kriitik, haiglasse pärast seda, kui tal tekkis vanglas allergiline reaktsioon, mille põhjuseks oli tõenäoliselt tundmatu keemiline aine. Kaks aastat enne seda valas Navalnõi Siberis Barnauli linnas erkrohelise vedelikuga maha ründaja, kes teeskles tema kätt surumist.

Kes on Aleksei Navalnõi?

Navalnõi, kes on juristist aktivist, tõusis esile 2008. aastal pärast seda, kui ta hakkas ajaveebi kaudu paljastama korruptsiooni Venemaa poliitikas ja 2018. aastal keelati tal presidendivalimistel Putini vastu seista.

Teda on ka mitmel korral vahistatud ja alates poliitilise kampaania alustamisest on Navalnõi juhtinud paljusid korruptsioonivastaseid miitinguid Venemaal ning teda peetakse opositsiooni näoks Venemaal – riigis, mis on juba ammu tuntud dissidentide ja spioonide likvideerimisega. neid mürgitades.

Loe ka | Prantsusmaa ja Saksamaa pakkuvad abi pärast Aleksei Navalnõi väidetavat mürgitamist

Teised väidetavad mürgistused Venemaa poolt

Sergei Skripal: 4. märtsil 2018 leiti endine Vene spioon Skripal ja tema tütar Julia Skripal Suurbritannia linnas Salisburys pingilt teadvusetult pärast seda, kui nad mürgitati sõjaväelise otstarbega närvimürgiga Novitšok. Pärast seda on nad mõlemad paranenud, sealhulgas politseinik Nick Bailey, üks esimesi reageerijaid, kes pärast närvimürgiga kokkupuudet tõsiselt haigestus.

Ainus inimene, kes suri kokkupuutesse, oli 44-aastane naine, kes suri paar kuud hiljem, kui puutus kokku närvimürgiga. Naine puutus sellega kokku pärast seda, kui ta puutus kokku võltsitud parfüümipudeliga, mis oli Salisburys ära visatud.

2006. aastal mõisteti Skripal 13 aastaks vangi pärast seda, kui teda süüdistati Suurbritannia kasuks spioneerimises. Toona väitis Venemaa, et Suurbritannia luureteenistus MI6 maksis talle 100 000 dollarit Euroopas Vene salaagentide identiteedi paljastamise eest. Pärast süüdimõistmist andis Skripalile 2010. aastal armu Venemaa toonane president Dmitri Medvedev.

Pärast mürgitamist saadeti välja kõik Suurbritannias ja paljudes teistes riikides diplomaatilise katte all töötanud Vene luureohvitserid. USA saatis riigist välja üle 60 sellise ohvitseri. Ühendkuningriigi valitsuse juhitud uurimine paljastas hiljem, et mürgitamised olid Vene luureteenistuse GRU agentide poolt toime pandud mõrvakatse.

Skripalide mürgitamist käsitletakse ka BBC One’i draamas pealkirjaga The Salisbury mürgistused. Mõnede uudiste kohaselt viibivad Skripal ja tema tütar nüüd Uus-Meremaal uute identiteetide all.

Pjotr ​​Verzilov: Mõni kuu pärast Skripalit haigestus Kremli-vastane aktivist ja Putini kriitik, kes on Venemaa protestirühmituse Pussy Riot liige, pärast Verzilovi väitel Vene luureteenistuste sooritatud mürgitamiskatset. Pärast 2018. aasta septembris haigestumist evakueeriti ta Moskvast Berliini, kus arstid kinnitasid, et tema sümptomid olid kooskõlas mürgitusega.

Ta ütles 2018. aastal BBC-le, et põhjused, miks nad võisid teda mürgitada, võisid olla tema osalemine 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalis toimunud väljakuinvasioonis, misjärel Verzilov ja veel kolm Pussy Rioti liiget lühiajaliselt vangistati. Teise põhjusena tõi Verzilov välja kolme Kesk-Aafrika Vabariigis (KAV) mõrvatud Venemaa ajakirjaniku juhtumi uurimise.

Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega

Vladimir Kara-Murza: 2017. aastal langes Putini kriitik ja ajakirjanik Kara-Murza pärast kahtlustatavat mürgistuskatset koomasse. 2015. aastal Kara-murza peaaegu suri ja tal tekkis pärast järjekordset väidetavat mürgistuskatset ootamatu neerupuudulikkus. Ajakirjas The New York Times avaldatud raporti kohaselt leidis Prantsuse labor pärast 2015. aasta katset tema verest kõrgendatud raskmetallide sisaldust. Kara-Murza on sellest ajast peale paranenud ja elab Moskvas.

Aleksander Litvinenko: Endine spioon Litvinenko, kellele MI6 töötas ja kes uuris Hispaania sidemeid Venemaaga, tapeti 2006. aasta novembris pärast seda, kui ta neelas Londonis Millenium hotellis teed juues surmava annuse poloonium 210. Sel ajal kohtus ta Venemaa poliitiku Andrei Lugovoi ja tema kaaslase Dmitri Kovtuniga. Lugovoyd peetakse üheks peamiseks kahtlusaluseks.

Litvinenko ellu ei jäänud, samas kui Venemaa eitab jätkuvalt oma seotust intsidendiga. Litvinenko oli KGB järglase Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ohvitser ja vallandati 1998. aastal pärast seda, kui ta esitas avalikud süüdistused ebaseadusliku tegevuse kohta FSB-s. Ta lahkus Venemaalt 2000. aastal ja sai 2001. aastal Suurbritannias varjupaiga.

Tema surma kohta 2016. aastal Briti uurimise käigus avaldatud uurimisaruanne järeldas: Võttes täielikult arvesse kõiki mulle kättesaadavaid tõendeid ja analüüse, leian, et FSB operatsiooni hr Litvinenko tapmiseks kiitsid tõenäoliselt heaks hr Patrušev ja ka president Putin.

Viktor Juštšenko: 2004. aastal mürgitati Juštšenko keset valimiskampaaniat, milles eeldati, et ta alistab Venemaa toetatud kandidaadi. Juštšenko neelas Agent Orange'ist leitud kemikaali dioksiini, kui ta sõi koos Ukraina julgeolekuteenistuse juhiga õhtust.

Mürgistus moonutas tõsiselt tema nägu ja tema testitulemused näitasid, et ta kannatas klorakne käes, mis on põhjustatud mürgiste kemikaalidega kokkupuutest. Juštšenko sai lõpuks terveks ja võitis sel aastal presidendivalimised. Ta süüdistas Ukraina võimude katses teda mürgitada.

Venemaa on juba pikka aega teadaolevalt kasutanud mürki poliitiliste dissidentide ja spioonide kõrvaldamiseks. Mõttekoja Atlantic Council avaldatud artiklis öeldakse, et paljud Putini mõrvarite ohvrid on kasulikud sümbolid selle kohta, mis juhtub kõigiga, keda süüdistatakse Kremli reetmises või muus petmises. Märkimisväärne on see, et kõik mõrvakatsed pole viimasel ajal olnud edukad, mis viitab professionaalsuse langusele, kuna Venemaa püüab paigutada välismaale suuremat hulka mõrtsukaid.

Kui lisada sellele, et alates külma sõja ajast on Nõukogude Liit palju investeerinud mürkide väljatöötamisse, et vaenlasi sihikule võtta, öeldakse ajakirja Foreign Policy artiklis. 1921. aastal asutati Moskva eeslinnas Laboratory 12, mis uuris mürke, narkootikume ja psühhotroopseid aineid, andes seeläbi Kremlile valikuvõimalusi.

Jagage Oma Sõpradega: