See on koht, kuhu rohingjad saadetakse: äsja pinnale kerkinud saar Bengali lahes
Bangladesh on alustanud rohingja põgenike saatmist Cox’s Bazari ülerahvastatud laagritest ranniku lähedal asuvale Bhasan Charile, settimisel tekkinud saarele (char on bengali keeles sete). Mis on Bhasan Charil? Kas see on elamiskõlbulik?
Rohingya põgenikud toimetatakse mereväe laeval Bangladeshi osariigist Chittagongist Bhashan Charile ehk ujuvale saarele Bengali lahes, reedel, 4. detsembril 2020. (AP foto) Bhasan Char, koht, kuhu Bangladesh on hakanud rohingja põgenikke saatma Cox’s Bazari ülerahvastatud laagritest, on ranniku lähedal asuv saar, mis on tekkinud settimisel (sett on bengali keeles).
Hinnanguliselt elab üle 8 miljoni rohingja, kes põgenes 2016. aastal Myanmari Rakhine'i provintsis sõjaväe mahasurumise eest, Cox’s Bazari laagrites ebahügieenilistes tingimustes. Bangladeshi plaan on viia umbes 1000 000 põgenikku mandril Naokhalist 39 km kaugusel asuvasse Bhasan Chari.
Plaani on tehtud alates 2017. aastast. 2018. aastal ütles peaminister Sheikh Hasina, et see on ajutine meede. Üks tema ministritest ütles, et saarele ümberasustatud isikutel ei lubata sealt lahkuda, kui nad just ei lähe tagasi Myanmari. Otsus on äratanud rahvusvahelist muret.
Mis on Bhasan Charis
Bhasan Char on vähem saar ja rohkem mudane ning on haavatav vee alla sattumise eest loodete ja üleujutuste tõttu. Suur osa sellest on mussooni ajal vee all. Bhasan Char, mis asub Meghna jõe suudme lähedal, kus see suubub Bengali lahte, kerkis pinnale alles 2006. aastal jõe ladestunud setetest. Google Earthi vaade näitab osa selle settimisest vee all.
Bhasan Char asub palju suurema Sandwipi lähedal ja on 40 ruutkilomeetri suurune. Valitsus on ehitanud varjualuseid, haiglaid ja masjiide. Meedia andmetel algas betoonist majutusruumi ehitamine 2017. aasta novembris ja selle maksumuseks kujunes 23,12 miljardit takat (272 miljonit dollarit). Reutersi 2018. aasta raportis öeldi, et Hiina ja Briti ettevõtted teostasid ehituse, mis hõlmab üleujutusvallide ja tsüklonivarjundite rajamist.
Bangladeshi plaan on viia umbes 1000 000 põgenikku mandril Naokhalist 39 km kaugusel asuvasse Bhasan Chari. Bangladeshi ajalehe Daily Sun teatel on maast 4 m kõrgusele ehitatud 1440 maja, mis mahutavad umbes 100 000 inimest. Ametnikud ütlesid ajalehele, et saarele ümberasustatud inimesed võivad tegeleda põlluharimise ja karjakasvatusega, kuid nad ei saa raha tehinguid teha, kuna Bangladesh ei ole neid veel ametlikult põgenikena tunnustanud ja nimetab neid ainult kodakondsuseta isikuteks. 120 varjupaigast 20 on eraldatud tsiviilhalduse, õppekeskuste, mošeede, kogukonnakliinikute, päevakeskuste, lastekodude jms jaoks.
Google Earthi piltidel on saarel ridamisi punase katusega kasarmulaadseid ehitisi. Sellel on ka kopteriväljak. Mõned kalalaevad on näha, kuid saar on muidu asustamata.
Naine, kes on saarele kolitavate hulgas, nutab väljaspool transiidipiirkonda, kus nad on ajutiselt majutatud Bangladeshis Ukhiyas, neljapäeval, 3. detsembril 2020. (AP Foto: Shafiqur Rahman) Elamiskõlbulik või mitte
Yanghee Lee, endine ÜRO inimõiguste olukorra eriraportöör, ütles 2019. aastal inimõiguste nõukogule, et isegi pärast saare külastamist oli talle ebaselge, kas see on tõesti elamiskõlbulik. Ta ütles, et valesti planeeritud ümberpaigutamine ja ümberpaigutamine ilma asjaomaste pagulaste nõusolekuta võivad tekitada uue kriisi.
Associated Pressi andmetel saabus esimene 1642 rohingjast koosnev rühm Bhasan Chari 4. detsembril, transporditud mereväe laevadega Chittagongist. Mõned lääne meedia teated tsiteerisid ümberasustatud inimesi, kes ütlesid, et neilt ei küsitud nõusolekut. Teistes aruannetes tsiteeriti mõnda rohingjat, kes ütles, et nad on uude, rahulikku ja kenasse kohta ümberpaigutamise üle põnevil.
Rohingya põgenikud lähevad reedel, 4. detsembril 2020 Bangladeshist Chittagongist Bengali lahes asuvale Bhashan Charile ehk ujuvale saarele laevale. (AP foto: Saleh Noman) Myanmar ja rohingya
Myanmar, mis ei tunnista rohingjasid põlisrahvaste rühmana ja nimetab neid ainult bengaliteks, ei ole Bhasan Chari ümberasumisele reageerinud. Kaks aastat tagasi oli Myanmar vastumeelselt nõustunud mõne rohingja tagasi võtma, kuid vaevalt keegi tagasi läks.
Nelja aasta tagune armee mahasurumine toimus Arakani Rohingya Päästearmee nimelise rühmituse vastu, mis Myanmari sõnul oli islamistlik terrorirühmitus. ÜRO poolt määratud sõltumatu rahvusvaheline teabekogu teatas, et 2017. aasta augusti operatsioonide käigus rohingja meestele, naistele ja lastele tekitatud õudused, sealhulgas nende valimatu tapmine, tõusevad nii sõjakuritegude kui ka inimsusevastaste kuritegude tasemele. Selles öeldakse, et armee võttis šokeeriva ulatusega tapmiste, vägistamiste ja seksuaalse vägivalla sihtmärgiks tsiviilisikud.
Möödunud aasta novembris andis Gambia Islamikoostöö Organisatsiooni toetusel Myanmari 1948. aasta genotsiidikonventsiooni rikkumise eest Rahvusvahelise Kohtusse (ICJ). Mynanmari esindas kuulamistel riiginõunik Aug San Suu Kyi.
Mereväe laev viib rohingya 4. detsembril 2020 Bangladeshis Chattogramis asuvale Bhasan Chari saarele. (Reutersi foto: Mohammad Ponir Hossain) Jaanuaris võttis Rahvusvaheline Kohus vastu ajutise korralduse, mis käskis Myanmaril võtta kõik tema võimuses olevad meetmed, et hoida ära rohingja moslemikogukonna vähemuse liikmete vastu suunatud julmusi vastavalt genotsiidikuritegude ennetamise ja karistamise konventsioonist tulenevatele kohustustele. Käsud ei ole Myanmarile siduvad. Jälgige Telegramis Express Explained
Rohingya täna Myanmaris
Myanmaris jätkub rohingjade diskrimineerimine. Hiljutistel valimistel, kus Suu Kyi partei tõusis esile suurema häälteenamusega kui 2015. aastal, rohingja valijaid praktiliselt ei olnud, selle õiguse võttis sõjaväehunta enne eelmisi valimisi. Kuna väljaspool Myanmari elab kuni miljon rohingjat ja Rakhine'i osariigis, kus elab veel lakh rohingjat, hääletamine katkestati, ei saanud isegi hääleõiguslikud hääletada. Rohingya kandidaatide ülesseadmised lükati tagasi, kuna nad ei suutnud kodakondsust tõendada.
ASEAN, mille liige Myanmar on, ei ole suutnud kriisiga toime tulla. Rühmitus toimib mittesekkumise põhimõttel. Rahvusvaheline õudus Suu Kyi poolt armee poliitika kaitsel Rahvusvahelises Kohtus on viinud Myanmari Hiina kätest lohutust leidma.
Kõige selle keskel usub Bangladesh, kes on rohingjade heaks teinud rohkem kui ükski teine riik, oma õiguses mööda minna ÜRO muredest Bhasan Chari ümberpaigutamise pärast.
Ära jäta vahele Explained | Miks kolm USA endist presidenti pakuvad avalikult Covid-19 vaktsiini võtmist?
Jagage Oma Sõpradega:
