Seksitöötajast saanud autoriks peesitab Kerala filmiauhinna au

Märkides, et kogemus teeb inimese tugevaks ja julgeks, ütles ta, et paljud tema kogemused – olgu need head või halvad – tegid ta võimeliseks võitlema kõigi raskustega ja jõudma sellesse eluetappi.

Küsimusele, kas ta sooviks teha karjääri kostüümikunstniku alal, vastas ta, et pole kindel, kas peavoolu filmitegijad või tootmismajad annaks talle võimaluse ja kui midagi ette tuleb, proovib ta seda kindlasti. (Ekspressfoto autor Janak Rathod)

Möödunud on üle 15 aasta sellest, kui Nalini Jameela vapustas ühiskonna tavapärast mõtteviisi ja rikkus patriarhaadi, kirjutades teedmurdva autobiograafia oma julgest ja hirmutavast elust seksitöötajana.

Sellest ajast peale on ta nautinud mitut identiteeti elus, alates enimmüüdud autorist ja aktivistist kuni sooeksperdi ja sotsiaalsete suhete nõustajani ning nüüd on ta 69-aastane maineka Kerala osariigi filmiauhinna saaja. Jameela määras žürii erimärkuse kostüümikujunduse eest Manilali lavastatud filmis Bharathapuzha, kui laupäeval siin osariigi valitsuse auhindu välja kuulutati.

Jameela jaoks oli see järjekordne ootamatu pööre, mille elu tema jaoks varuks oli, ja ta oli piisavalt julge, et öelda, et õppetunnid, mida ta oli oma varasest seksitöötaja elust saanud, olid tema aluseks kõigi uute saavutuste jaoks. Riigiauhind oli tõesti ootamatu... Esimest korda elus tegin filmile kostüümikujundust. Hindan seda au kui üht suurimat saavutust oma elus, ütles Jameela PTI-le.

Märkides, et kogemus teeb inimese tugevaks ja julgeks, ütles ta, et paljud tema kogemused – olgu need head või halvad – tegid ta võimeliseks võitlema kõigi raskustega ja jõudma sellesse eluetappi. Bharathapuzha keerleb lugu Sugandhist, kolmekümnendates eluaastates seksitöötajast, kes on pärit Thrissuri Kerala linnaosast.

Näitlejanna Siji Pradeep mängis naistekeskses filmis, mis käsitleb mitmeid sooküsimusi, keskset tegelast.
Tegelaskujule kostüüme valides nägin ma temas tegelikult iseennast... mind noores eas seksitöötajana. Ma pole kunagi elus kasutanud kalleid saree ega kaunistusi ja mulle ei meeldi isegi bindit kanda. Ta ütles, et püüdsin kajastada neid omadusi kangelanna füüsilises isikus.

Jameela ütles ka, et kangelannale rõivaid kujundades ning teda noore seksitöötaja maneeride ja kehakeelega abistades tulid tagasi kohutavad mälestused süngest minevikust.

Veetsin päevi koos võttegrupiga, eriti kangelannaga, et pakkuda neile kogu vajalikku tuge. Filmis oli stseene, mida võisin oma eluga seostada…,” selgitas aktivist. Just tema pikaajaline sõprus režissöör Manilaliga tõi ta tindimaailma.

Kui ta oli temaga projekti arutanud, ei kujutanud Jameela kunagi ette, et talle usaldatakse kostüümide kujundamine. Kuid ta otsustas uue väljakutse vastu võtta ja suutis töö lõpule viia vastavalt filmitegija ootustele. Töötasin oma vaatenurgast lähtudes. Aga kõige õnnelikum oli see, et lavastaja oli veendunud selles, mida ma öelda üritasin. Ta oli andnud mulle vabaduse kostüüme kujundades ja valides oma mõtteid järgida, lisas eakas naine.

Kolmas tavaline väljalangevus, Jameela sunniti prostitutsiooni väga õrnas eas pärast oma vähki surnud abikaasa surma. Joostes samba juurest ametikohale, et hoolitseda oma pere eest ja kasvatada oma kahte tütart, ei jäänud tal muud üle, kui asuda seksitööle kui elukutsele – mida tavaühiskond pidas ebamoraalseks ja ebaeetiliseks. Aastatepikkune elu seksitöötajana, politsei jõhkrus, pättide rünnakud ja klientide lõputud füüsilised piinamised on andnud Jameelale vaid energiat, et võidelda raskustega ja purustada seksitöötajatega seotud tabu.

Enne seksitöötajaks saamist ning bussipeatustes ja raudteejaamades “kliente” otsima asumist oli ta töötanud telliskiviahjudes ja koduabis, et teenida oma lähedastele igapäevast leiba. Kui ta avaldas 2005. aastal pärast seksitööst pensionile jäämist raamatu 'Seksitöötaja autobiograafia', osutus see kiiresti üheks enimmüüdud malajalami keeleks, lisaks käivitas laialdase arutelu õnnetu kogukonna olukorra üle.

Pärast seda, kui esimene raamat oli tõlgitud mitmesse keelde, sealhulgas inglise keelde, tuli ta 2018. aastal välja veel ühe 'Seksitöötaja romantilised kohtumised' – mälestusteraamatuga, mis käsitleb suhteid, mis tal tekkisid 'klientidega'. Lisaks kuulumisele mitmes Ta on töötanud ka soo- ja sotsiaalsete suhete nõustajana ning võtnud sel teemal tunde kolledžites ja ülikoolides.

Küsimusele, kas ta sooviks teha karjääri kostüümikunstniku alal, vastas ta, et pole kindel, kas peavoolu filmitegijad või tootmismajad annaks talle võimaluse ja kui midagi ette tuleb, proovib ta seda kindlasti.

Ta ütles, et uue põlvkonna muutunud vaatenurk ja empaatiline lähenemine seksitöötajatele ja LGBT-inimestele on kogukonna liikmetele suureks lohutuseks. 69-aastane naine hellitas ka unistust tuua välja oma autobiograafia filmitöötlus ja rajada vanurite hoolduskeskus. Neil, kes tulid tänavatelt, töötasid mudaahjudes ja rügasid kellegi koduõuel koduabilisena, on kindlasti palju jõudu ja julgust võidelda selle patriarhaalse ühiskonna tabusid ja purustada, lõpetas Jameela.

Jagage Oma Sõpradega: