Selgitatud: Miks soovib Türgi Hagia Sophia mošeeks muuta

Selle ikoonilise ehitise ehitamine Istanbulis algas aastal 532 AD Bütsantsi impeeriumi valitseja Justinianus I valitsemisajal, mil linn oli tuntud kui Konstantinoopol.

Õhuvaade Bütsantsi ajastu Hagia Sophiale, Istanbuli ühele peamisele turismiobjektile Istanbuli ajaloolises Sultanahmeti linnaosas, laupäeval, 25. aprillil 2020. (AP foto)

Türgi kõrgeim kohus kogunes sel nädalal, et otsustada, kas Istanbuli ikoonilise Hagia Sophia muuseumi saab muuta mošeeks. Kohtu otsus tehakse tõenäoliselt kahe nädala pärast.

1500 aastat vana ehitis, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse, oli algselt katedraal, enne kui see mošeeks muudeti. 1930. aastatel sulges Türgi Vabariigi asutaja Mustafa Kemal Atatürk mošee ja muutis selle muuseumiks, püüdes riiki ilmalikumaks muuta.

Riigi islamistlikud rühmitused ja natsionalistid on pikka aega kutsunud Hagia Sophia tagasi mošeeks.

Eelmisel aastal, vaid mõni päev enne kohalikke valimisi, ütles Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, et Hagia Sophia muuseumiks muutmine oli väga suur viga ja ta kaalub selle taastamist.

Mis on Hagia Sophia?

Selle ikoonilise ehitise ehitamine Istanbulis algas aastal 532 AD Bütsantsi impeeriumi valitseja Justinianus I valitsemisajal, mil linn oli tuntud kui Konstantinoopol. Struktuur ehitati algselt Ida-õigeusu kiriku patriarhi asukohaks ja jäi selliseks umbes 900 aastaks.

Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes sultan Mehmet II Osmanite vägede kätte, rüüstasid sissetungivad väed Hagia Sophia ja muutusid peagi pärast seda mošeeks. Seejärel tehti monumendi struktuuris mitmeid sisemisi ja väliseid muudatusi, mille käigus eemaldati või krohviti õigeusu sümbolid ja ehitise välisküljele lisati minaretid. Hagia Sophia oli pikka aega Istanbuli kõige olulisem mošee.

1934. aastal andis Atartuk käsu muuta Hagia Sophia muuseumiks. See avati avalikkusele 1935. aastal.

Inimesed külastavad neljapäeval, 25. juunil 2020 Bütsantsi-aegset Hagia Sophiat, ühte Istanbuli peamistest turismiobjektidest Istanbuli ajaloolises Sultanahmeti linnaosas. (AP Foto: Emrah Gurel)

Millest vaidlus käib?

Kui Erdoğan veidi vähem kui kolm aastakümmet tagasi Türgis poliitikasse astus, ei olnud vaatlejate sõnul Hagia Sophia staatus tema päevakorras eriti oluline. Vastupidi, ta oli kord vastu üleskutsele muuta see mošeeks. Kuid tema retoorika muutus 2019. aastal Istanbuli kohalike omavalitsuste valimiste ajal, mille ta lõpuks kaotas.

Järgmine juhtum, kui Erdoğan tõstatas Hagia Sophia kiriku muutmise teema, langes kokku USA presidendi Donald Trumpi tunnustamisega Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Vaatlejad usuvad, et Erdogani plaanid Hagia Sophia ümberkujundamiseks on tihedalt seotud tema püüdlustega koguda poliitilisi punkte rohkem kui miski muu ja võib-olla koguda poliitilist toetust, mida ta on näinud pärast kaotust Istanbuli kohalikel valimistel eelmisel aastal vähenemas.

Miks on Kreeka Hagia Sophia ümberkujundamise vastu?

Hagia Sophia ümber puhkenud vaidlused tulevad ajale, mil Türgi ja Kreeka vahel on olnud diplomaatilisi pingeid muudes küsimustes. Selle aasta mais vaidlustas Kreeka Hagia Sophia sees Koraani lõikude lugemise 567. aastapäeval Ottomani sissetungist endisesse Bütsantsi pealinna, mis on järjekordne näide kahe riigi lahkarvamustest seoses Hagia Sophia ümberkujundamisega.

6. sajandist pärit hoone on praegu tulise arutelu keskmes konservatiivsete rühmade vahel, kes soovivad selle ümber kujundada mošeeks, ja nende vahel, kes usuvad, et maailmapärandi nimistus peaks jääma muuseumiks. (AP foto)

Kreeka välisministeerium tegi avalduse, milles öeldakse, et see samm rikub UNESCO 'maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni'. Kreeka teatas, et Hagia Sophia on määratud maailma kultuuripärandi muuseumiks ja seda kasutatakse praegu muudel eesmärkidel. Türgi vastas, et Kreeka vastuväited Koraani kirjakohtade lugemisele viitavad tema sallimatule psühholoogiale.

Vaatlejate sõnul on mõned Türgi poliitilistes ringkondades arvamusel, et Hagia Sophia staatus on siseriiklik asi, millesse rahvusvaheliste mängijate sekkumine ei ole teretulnud.

Mis saab Hagia Sophiast järgmiseks?

Kohalikud uudised viitavad, et Erdoğan andis oma valitsusele korralduse pidada 15. juulil Hagia Sophias palvused, et mälestada nelja aasta möödumist 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatsest tema valitsuse vastu.

Eksperdid ütlevad, et kuigi Erdoğan ei vaja Hagia Sophia saatuse üle otsustamiseks kohut, usuvad nad, et juriidilised otsused lisavad tema ettepanekutele legitiimsust. Nende sõnul on Türgis nendele plaanidele vähe vastuseisu olnud, sest usuvähemused ei soovi olla seotud sellega, mida peetakse polariseerivaks teemaks.

Eelmisel kuul pöördus Kreeka UNESCO poole, vaidlustades Türgi sammud, kuna reformimine rikuks rahvusvahelisi konventsioone. Ka UNESCO on omalt poolt Türgi plaanid hukka mõistnud. Oikumeeniline patriarh Bartholomeus, õigeusu kristlaste esindaja, ütles, et on kurb ja raputatud Türgi katsete pärast Hagia Sophiat usku pöörata. USA välisminister Mike Pompeo väitis, et Hagia Sophia ümberehitamine tähendaks, et see struktuur ei suudaks teenida inimkonda väga vajaliku sillana erinevate usutraditsioonide ja kultuuridega inimeste vahel.

Jagage Oma Sõpradega: