Tähtkuju Kompensatsioon
Saatluskoh

Uurige Ühilduvust Sodiaagimärgi Järgi

Selgitatakse: miks saab Iraani tuumaleppe päästa saabuv Bideni administratsioon

President Donald Trump kritiseeris oma 2016. aasta kampaania ajal kokkulepet Iraani suhtes liiga leebe ja Iraani ballistiliste rakettide programmi või piirkondlikes konfliktides osalemise eest. 2018. aasta mais taganes USA tehingust ühepoolselt.

Varem on Biden juba teatanud, et tühistab valituks osutumisel XL torujuhtme loa. (AP foto / Carolyn Kaster)

Kuna demokraadid hakkavad jaanuaris USA välispoliitika üle kontrolli saama, on lootus, et Iraani ajalooline tuumalepe, mille allkirjastas endine president Barack Obama ja mille president Donald Trump tagasi lükkas, õnnestub uue Joe Bideni administratsiooni poolt päästa.





Seda tunnet väljendati esmaspäeval kõrgetasemelisel virtuaalkonverentsil Iraani, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Hiina ja Venemaa välisministrite vahel – leppes osalevate riikide peale USA, kelle eesmärk on Iraani takistada. tuumapommi väljatöötamisest vastutasuks majandussanktsioonidest vabastamise eest.

Kohtumise ühisavalduses tunnistasid ministrid USA väljavaateid naasta JCPOA juurde ja rõhutasid oma valmisolekut ühises jõupingutuses seda positiivselt lahendada.



Biden on varem väljendanud valmisolekut USA naasmiseks kokkuleppe juurde, mis allkirjastati siis, kui ta oli Obama ajal asepresident.

Mis on Iraani tuumalepe?



Iraani tuumalepe, ametlikult ühine kõikehõlmav tegevuskava (JCPOA), allkirjastati Iraani ja P5 (ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget – USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa) ning Saksamaa ja Euroopa vahel. 2015. aasta juulis Viinis.

2016. aasta jaanuaris jõustunud lepingu kohaselt nõustus Teheran piirama oma tuumaprogrammi vastutasuks ÜRO, USA ja EL kehtestatud majandussanktsioonide leevendamise eest.



Pärast Obama administratsiooni ajal alanud aastaid kestnud läbirääkimisi allkirjastatud leping piiras Iraani käitatavate tsentrifuugide arvu ja piiras need vanema ja aeglasema mudeliga. Iraan konfigureeris ümber ka raskeveereaktori, et see ei saaks toota plutooniumi, ja nõustus muutma oma Fordo rikastamiskoha uurimiskeskuseks. See andis rohkem juurdepääsu ÜRO tuumaenergia järelevalveorgani, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektoritele ja võimaldas tal vaadata teisi saite.

LIITU NÜÜD :Express Explained Telegrami kanal

Vastutasuks tühistasid maailmariigid majandussanktsioonid, mis hoidsid Iraani rahvusvahelisest pangandusest ja ülemaailmsest naftakaubandusest eemal. Tehing võimaldas Iraanil osta kommertslennukeid ja sõlmida muid äritehinguid. Samuti vabastas see Iraanil välismaal hoitavaid miljardeid dollareid.



Lepingu osana lõpevad piirangud Iraani uraani rikastamisele ja varude suurusele 2031. aastal, 15 aastat pärast tehingut.

2016. aastal tunnistas IAEA, et Iraan täitis tuumaleppega võetud kohustused ning enamik Iraani suhtes kehtestatud sanktsioone tühistati. Riik sisenes aeglaselt uuesti ülemaailmsesse pangandussüsteemi ja hakkas müüma toornaftat ja maagaasi rahvusvahelisel turul.



Miks otsustas USA siis lepingust lahkuda?

President Donald Trump kritiseeris oma 2016. aasta kampaania ajal kokkulepet Iraani suhtes liiga leebe ja Iraani ballistiliste rakettide programmi või piirkondlikes konfliktides osalemise eest.



Niisiis, pärast seda, kui vabariiklased võitsid sel aastal presidendivalimiste võidu, püüdis USA esmalt tulutult Iraaniga kokkulepet uuesti läbi rääkida ja seejärel 2018. aasta mais sellest ühepoolselt taganeda. Washingtoni ja Teherani suhted on sellest ajast peale jätkuvalt halvenenud.

Sama aasta augustis kehtestas Trumpi administratsioon Iraanile sanktsioonid ja hoiatas ka teisi riike selle süsivesinikerikka riigiga äri tegemise eest. A ajutine loobumine kaheksale riigile Iraani nafta ostmisest , sealhulgas India, lõppes 2019. aasta aprillis.

Ülejäänud viis JCPOA osalejat olid aga jätkuvalt tehingu osapooled, nõrgendades sellega USA sanktsioonide mõju.

Mis juhtus pärast USA lahkumist?

Vaatamata USA väljaastumisele ütles Iraan, et jätkab JCPOA raames võetud kohustuste täitmist. 2018. aasta juunis teatas ta oma rikastamise infrastruktuuri laiendamisest tehingu piires.

Kuid aasta hiljem, 2019. aasta mais, USA taaskehtestatud sanktsioonide all koperdades, teatas Teheran, et lõpetab mõne lepingu kohustuse täitmise, kui teised liikmed ei nõustu selle majanduslike nõudmistega. Kaks kuud hiljem kinnitas IAEA, et Iraan on ületanud oma rikastamispiiranguid.

Selle aasta jaanuaris pärast julgeoleku- ja luureülemat Kindralmajor Qassem Soleimani hukkus USA droonirünnakus Bagdadis teatas Iraan, et loobub uraani rikastamise piirangutest, keeldudes tuumaleppest kinni pidamast. Iraan teatas aga, et jätkab koostööd IAEA inspektoritega.

Washingtoni ja Teherani suhted tabasid detsembris järjekordset tagasilööki, kui Iraani kõrgeim tuumateadlane Mohsen Fakhrizadeh mõrvati Teherani lähedal operatsioonis, mille korraldajaks arvatakse olevat USA liitlane Iisrael. Ajalehe The New York Times teatel võib Fakhrizadehi tapmine raskendada Bideni jõupingutusi 2015. aasta Iraani tuumaleppe taaselustamiseks, mida ta on lubanud teha.

Selgitatud| Kes oli Mohsen Fakhrizadeh, Iraani tuumateadlane, kes mõrvati?

Mis tähtsus on esmaspäevasel kohtumisel?

Kõrgetasemelisel kohtumisel rõhutasid osalevad riigid veel kord oma kohustust lepingut säilitada ja leppisid kokku, et Associated Pressi raporti kohaselt on JCPOA täielik ja tõhus rakendamine kõigi poolt endiselt ülioluline.

Aruandes märgiti aga, et väljakutse praegusel kujul lepingu jätkamisel seisneb selles, et Iraan rikub praegu mitmeid oma olulisi kohustusi, näiteks rikastatud uraani varude piiranguid. Iraan on aga selgitanud, et tühistab oma rikkumised kiiresti, kui USA ja kolm Euroopa suurriiki täidavad oma kohustused.

JCPOA riigid on leppe taaselustamise suhtes optimistlikud, sest Iraan on jätkuvalt võimaldanud IAEA inspektoritele täielikku juurdepääsu oma tuumaobjektidele, isegi kui ta on rikkunud oma lepingulisi kohustusi.

Jagage Oma Sõpradega: