Selgitati: Miks noored jälle Tais valitsuse vastu protestivad

Tai meeleavaldused: eelmisel nädalal kogunes Bangkoki ajaloolise demokraatia monumendi juurde umbes 3000 noort – eesotsas üliõpilaskoalitsiooniga Vaba Noored. Järgnevatel päevadel puhkesid linnades üle riigi väiksemad meeleavaldused.

Tais Bangkoki äärelinnas Pathum Thanis kiirtee all 23. juulil 2020 kogunevad meeleavaldajad oma nutitelefonid, kui nad kogunevad protestile, millega nõutakse Tai peaministri Prayut Chan-o-cha tagasiastumist. (Reutersi foto: Jorge Silva)

Sel nädalal kogu Tais korraldatud meeleavalduste jada käigus taaselustasid tuhanded üliõpilased koronaviiruse pandeemia ajal riigi noorte juhitud demokraatiat toetava liikumise ja nõudsid Tai armee toetatud peaministri Prayuth Chan-ocha tagasiastumist.

Erinevates protestikohtades nähti ühtsetes mustades T-särkides ja näomaske kandvaid meeleavaldajaid, kes hoidsid üles filmifrantsiisist 'Näljamängud' pärit ikooniline kolme sõrme saluut, millest sai Tais vabanemise sümboliks varsti pärast 2014. aasta sõjaväelist riigipööret. Anti -valitsuse räpilaulud ja laulud Get Out kajasid väljaspool Tai koole ja ülikoole, kuna protestijad nõudsid parlamendi laialisaatmist ja põhiseaduse ümberkirjutamist.

Meeleavaldused algasid esimest korda laupäeval, kui Bangkoki ajaloolise demokraatia monumendi juurde kogunes umbes 3000 noort – eesotsas üliõpilaskoalitsiooniga Vabad Noored. Järgnevatel päevadel puhkesid linnades üle riigi väiksemad meeleavaldused.

Tai armee ülemkindral Apirat Kongsompong väitis reedel, et noorte juhitud meeleavaldused olid tõenäoliselt osa suuremast poliitilisest vandenõust. Kuigi ta lubas lubada protestidel jätkuda ilma sõjalise sekkumiseta, väitis Kongsompong, et julgeolekujõud peavad siiski neid liikumisi tähelepanelikult jälgima, vahendas Bloomberg.

Kuna valitsus ei ole veel protestijate kaebusi käsitlenud, ei näita Tai hiljutine 'noortevärin' nõrgenemise märke. Vaba Noorte sõnul on nädalavahetusel kavas veel mitu meeleavaldust.

Miks noored Tai valitsuse vastu protestivad?

Vabade noorte meeleavaldajad esitasid eelmisel laupäeval demokraatia monumendi juures esmakordselt oma kolm suurt nõudmist – esiteks nõudsid nad Chan-ocha tagasiastumist ja parlamendi laialisaatmist; teiseks nõudsid nad põhiseaduse ümberkirjutamist; ja kolmandaks kutsusid nad ametivõime üles lõpetama aktivistide hirmutamist sõnavabaduse kasutamise eest.

Teine tegur, mis on õhutanud hiljutist noorte juhitud valitsusvastast liikumist, on käimasoleva Covid-19 pandeemia majanduslik mõju, mis on viinud ka riigi muidu õitsva turismitööstuse täieliku seiskumiseni. Tai Panga andmetel peaks riigi majandus sel aastal vähenema vähemalt 8%, vahendas CNN.

Tai politseinik seisab meeleavaldajate kõrval, kes hoiavad kolme sõrmega saluuti, protesti märgiks. (Reutersi foto: Jorge Silva)

Koroonaviirusest tingitud majanduslanguse tõttu on tuhanded töötuks jäänud. Üliõpilased, eriti koolilõpetajad, on eriti haavatavad, kuna neil on vähe või üldse mitte ühtegi tööd, mille vahel valida. Paljud mõistsid riigi juhtkonna hukka selle eest, et nad ei suutnud pandeemia tekitatud majanduslikku kahju tagasi pöörata.

Olukorra teeb hullemaks riikide peaministri kehtestatud erakorraline dekreet, mis keelab rangelt avalikud kogunemised, keelab inimestel kodust lahkumise ning sisaldab ka klauslit avalikkuses hirmu tekitada võiva valeinformatsiooni leviku tõkestamiseks. Teadete kohaselt on oodata järjekordset kuu pikkust pikendust hoolimata asjaolust, et Tai on üks väheseid riike, mis on suutnud edukalt viiruse levikut ohjeldada.

Kriitikud on süüdistanud Tai valitsust dekreedi kasutamises vahendina eriarvamuste ja selliste avalike protestide ärahoidmiseks. Alates 2014. aasta sõjaväelisest riigipöördest, mis tõi võimule Chan-ocha, on valitsus demokraatiameelsete meeleavaldajate vastu agressiivselt maha surunud. Viimase paari aasta jooksul on valitsust süüdistatud isegi kriitikute ja aktivistide röövimises.

Juunis tekitas demokraatiat toetava sotsiaalse liikumise 'Red Shirts' liikme Wanchalearm Satsaksiti kadumine riigi noorte seas pahameele. Väidetavalt on viimastel aastatel naaberriikides tänavatelt ära kistud ka mitmed teised paguluses elavad Tai kriitikud. 2018. aastal leiti Mekongi jõest kahe kadunud aktivisti surnukehad.

Paljud täna protestivad noored väidavad, et nad on pettunud rahvast toetavate reformide puudumise ja aastatepikkuse majandusseisaku pärast. Riikide ranged lèse majesté seadused, mis muudavad kuninga laimamise või solvamise ebaseaduslikuks kuriteoks, on samuti oluliselt vähendanud eriarvamuste ruumi.

Kuidas Prayut Chan-o-cha üldse võimule sai?

Tai poliitiline stseen on aastatepikkuste kriiside ja riigipöörete tõttu purunenud. 2014. aasta riigipööre oli üks enam kui 12 riigipööramisest, mille Tai armee on korraldanud pärast absoluutse monarhia lõppu 1932. aastal. Viimane sõjaline võimuhaaramine toimus 2006. aastal, kui armee kukutas Thaksin Shinawatra juhitud valitsuse. Tema õde Yingluck Shinawatra oli 2014. aasta riigipöörde ajal peaminister.

22. mail 2014 teatas armee toonane juht Prayuth Chan-ocha, et pärast mitu kuud kestnud poliitilist segadust riigis haaras sõjavägi valitsuse võimu ja peatas põhiseaduse. Ta lubas korra taastada, enne kui peatab telesaadete edastamise ja keelab poliitilised kogunemised. Kehtestati üleriigiline liikumiskeeld.

Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega

Demokraatiat pooldavad tudengid põletasid 24. juulil 2020 Tais Bangkokis valitsuse maja ees Tai peaministri Prayuth Chan-o-cha portree. (Reutersi foto: Jorge Silva)

Kriisid said alguse sama aasta alguses, kui Shinawatra andis korralduse parlamendi alamkoja laialisaatmiseks. Mais määras kohus ta ametist kõrvaldamiseks väidetava võimu kuritarvitamise tõttu. Chan-ocha asendas kiiresti Shinawatra ja kuulutas end Tai peaministriks. Vaatamata liikumiskeelule ja ülekaalukale sõjaväe kohalolekule tänavatel puhkesid tavakodanike juhitud meeleavaldused spontaanselt üle kogu riigi.

Pärast riigipööret loodi käsitsi valitud seadusandlik kogu, mis koosnes peamiselt sõjaväe- ja politseiametnikest. Juulis välja antud ajutine põhiseadus andis sõjaväele ulatuslikud volitused. Chan-ocha juhtimisel on armee ja rojalistlik eliit ühendanud jõud ja tugevdanud võimu.

Eelmisel aastal toimusid riigis esimesed valimised pärast armee riigipööret. Valdav hulk noori tuli hääletama muutuste poolt – nad soovisid poliitilist ümberkorraldust, mida juhiks progressiivne demokraatiat toetav partei. Kuid sõjaväe poolt koostatud põhiseadus takistas seda juhtumast.

Vaatamata sellele, et Tai peamine opositsioon Pheu Thai võitis parlamendis rohkem kohti kui keegi teine, ei saanud riigi järgmist juhti valida. 250-kohalise senati valisid täielikult sõjaväelased, kes hääletasid üllatuslikult hunta juhi Chan-ocha ametisse jätmise poolt.

Riigi noored olid jahmunud, kui ta 2019. aastal tagasi valiti. Viitemärgid #RIPTHAILAND ja #NotMyPM levisid Twitteris mitu päeva pärast tulemuste väljakuulutamist. Vaatamata oma ebapopulaarsusele Tai noorte seas, on 65-aastasest endisest kindralist saanud üks riigi kõige pikemaajalisemaid juhte ajaloos.

Ära jäta vahele Explained | Kes on sel nädalal röövitud Pakistani ajakirjanik Matiullah Jan?

Meeleavaldaja näitab silti, millel on kiri: 'Me vajame demokraatiat, mitte enam diktatuuri'. (Reutersi foto: Jorge Silva)

Milline on nende demokraatiat toetavate protestide ajalugu Tais?

Sel nädalal nähtud demokraatiat toetavad miitingud ei tekkinud tühjast ilmast, meeleavaldajad lihtsalt jätkasid sealt, kus nad selle aasta alguses pooleli jäid, enne kui rahvakogud pandeemia tõttu järsult peatati.

Tänavu veebruaris tulid tuhanded tänavatele pärast seda, kui Tai populaarne demokraatiameelne opositsioonipartei Future Forward, mida juhib miljardärist suurärimees Thanathorn Juangroongruangkit, saadeti väidetavalt valimisseaduste rikkumise tõttu laiali.

Üliõpilased kogunesid üle riigi ülikoolilinnakutesse, et väljendada oma viha ja pettumust Tai valitsuse otsuse üle. Nad süüdistasid riigi juhtkonda ebademokraatlikkuses ja nõudsid Chan-ocha tagasiastumist.

Noored demokraatiameelsed meeleavaldajad, kes sel aastal tänavatele tungisid, erinevad oluliselt neile eelnenud 'punasärgi' meeleavaldajatest. Punasärgid, ametlikult tuntud kui Diktatuurivastase Demokraatia Ühendatud Rinne (UDD), oli poliitiline liikumine, mis loodi pärast 2006. aasta riigipööret. Rühm koosnes peamiselt maapiirkondade töötajatest, kes nõudsid tol ajal tagandatud peaministri Thaksin Shinawatra ennistamist. Samuti protesteerisid nad Tai maal valitsevate karmide elutingimuste vastu.

Seevastu tänapäeva noored meeleavaldajad on suhteliselt privilegeeritud taustaga ja elavad mõnes riigi suurimas linnas. Nende meetodid on sarnased 1960. aastate meeleavaldajate omadega, keda peetakse Tai esimeseks üliõpilaste meeleavaldajate põlvkonnaks. 60ndatel algatasid proteste noored, kes olid pettunud poliitikas domineerinud lokkavas korruptsioonis ja elitarismis ning soovisid selle asemel demokraatlikku ja progressiivset juhtimist.

Järgnenud üliõpilasliikumised olid paremini organiseeritud ja on olnud Tai poliitilisel areenil püsiv osa. Ülikoolide üliõpilasliidud ja rühmad, nagu Tai riiklik üliõpilaskeskus (NSCT, 1968–1976) ja Tai üliõpilaste föderatsioon (SFT, 1984–2000 algus), jätsid Tai poliitikasse kustumatu jälje.

Kuna Covid-19 pandeemia ajal ei õnnestunud avalikult koguneda, võtsid üliõpilaste meeleavaldused oma mässu veebis. Tai noored kasutasid Twitterit platvormina oma eriarvamuste väljendamiseks ja isegi liidu loomiseks Hongkongi demokraatiameelsete meeleavaldajatega. Mõlema riigi protestijad kasutasid Hiina natsionalistlike trollide vastu võitlemiseks räsimärke, nagu #nnevy ja #MilkTea alliance.

Jagage Oma Sõpradega: