Selgitatakse: miks on Venemaa Arktika piirkonnas toimunud naftareostus murettekitav
Venemaa president Vladimir Putin kuulutas kolmapäeval välja eriolukorra pärast seda, kui Ambarnaja jõkke lekkis 20 000 tonni diisliõli, muutes selle pinna karmiinpunaseks.

Venemaa kuulutas välja eriolukorra kolmapäeval, viis päeva pärast seda, kui elektrijaama kütuseleke selle Arktika piirkonnas põhjustas 20 000 tonni diisliõli sattumise kohalikku jõkke, muutes selle pinna karmiinpunaseks. Ambarnaya jõgi, millesse nafta on lastud, on osa võrgustikust, mis suubub keskkonnatundlikku Põhja-Jäämerre.
Riiklik uudisteagentuur TASS teatas, et erakorralistest meetmetest teatati Venemaa Krasnojarski oblastis, mis asub suurel ja hõredalt asustatud Siberi poolsaarel. Elektrijaam asub piirkonna Norilski linna lähedal, umbes 3000 km Moskvast kirdes.
Norilskis eriolukord pärast 20 000 tonni diislikütuse lekkimist Arktika jõesüsteemi. Kardetakse, et igikeltsa sulamine kahjustas säilituspaaki https://t.co/EYvzar8jUQ pic.twitter.com/oN4pOtLZy0
— The Siberian Times (@siberian_times) 2. juuni 2020
Kuidas leke juhtus?
Norilski termoelektrijaam on ehitatud igikeltsale, mis on aastatega kliimamuutuste tõttu nõrgenenud. See põhjustas tehase kütusepaaki toetavate sammaste vajumise, mis viis 29. mail isolatsiooni kadumiseni. Aruannete kohaselt lasti Ambarnaja jõkke umbes 20 000 tonni diisliõli, mis on sellest ajast alates oma pinnal triivinud 12 km kaugusele.
Tehase omav Venemaa kaevandushiiglane Norilsk Nickel teatas, et teatas lekkest õigeaegselt ja nõuetekohaselt ning et sambad on hoidnud tanki raskusteta paigal 30 aastat.
Konglomeraati, mis on maailma juhtiv nikli ja pallaadiumi tootja, on süüdistatud ka teises lekkes 2016. aastal, kui selle tehase saasteained lekkisid piirkonna teise jõkke. AP raporti kohaselt on selle tehased muutnud Norilskist üheks kõige enam saastatud paigaks Maa peal.
Mida on Venemaa seni teinud?
Reedel toimunud lekkest sai piirkonna kuberner Aleksander Uss teada pühapäeval. Uss ütles president Vladimir Putinile televisiooni videokonverentsi ajal, et sai lekkest teada pärast seda, kui sotsiaalmeedias ilmus murettekitav teave. Vihane paistis Putin andis korralduse juhtunu uurimiseks.
Jõkke asetati poomitakistused, kuid need ei suutnud madala vee tõttu naftat tagasi hoida.
Seni on alustatud kolm kriminaalmenetlust, elektrijaama juht on kinni peetud, seisis TASSi raportis.
Kolmapäeval välja kuulutatud eriolukord toob puhastustöödeks kaasa lisajõude ja föderaalseid ressursse, vahendas Moscow Times.
Mis on kahju ulatus?
Keskkonnakaitsjad on öelnud, et jõge oleks selle madala vee ja kõrvalise asukoha ning lekke ulatuse tõttu raske puhastada. Uudisteagentuurile AFP rääkinud Maailma Looduse Fond kirjeldas seda mahu poolest suuruselt teist naftaleket tänapäeva Venemaa ajaloos.
Aktivistide rühmituse Greenpeace Venemaa peatükk ütles, et Arktika veeteedele tekitatud kahjud võivad ulatuda vähemalt 6 miljardi rublani (üle 76 miljoni dollari) ja võrreldi juhtunut Alaska 1989. aasta Exxon Valdezi katastroofiga. Selle hinnang ei sisalda kasvuhoonegaaside ja pinnasesaaste põhjustatud atmosfäärikahjustusi. MTÜ ütles avalduses, et paigaldatud poid aitavad koguda vaid väikest osa reostusest, mistõttu võib öelda, et peaaegu kogu diislikütus jääb keskkonda.
Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
Venemaa valitsuse keskkonnajärelevalveagentuur hindas kogukahju mitmekümne, võib-olla sadade miljardite rublade suuruseks, nagu ka föderaalne kalandusagentuur, vahendas Moscow Times.
Milliseid puhastusmeetmeid soovitatakse?
Putiniga peetud videokonverentsil oli Venemaa loodusvarade minister vastu suure koguse nafta põlema süütamisele ja soovitas seda kihti reaktiividega lahjendada.
Ekspert ütles BBC-le, et puhastamine võib kesta 5–10 aastat.
Jagage Oma Sõpradega: