Selgitatakse: Türgi vastuoluline seadus, mis tugevdab kodanikuühiskonna järelevalvet

Türgi parlament võttis pühapäeval vastu seaduseelnõu, mis suurendab kodanikuühiskonna gruppide seiret. Mis on seadus ja millised on selle tagajärjed?

Türgi president Tayyip Erdogan pöördub Türgis Ankara parlamendis toimunud kohtumisel oma valitseva AK partei liikmete poole. (Presidendi pressibüroo/jaotusmaterjal Reutersi kaudu)

Türgi parlament võttis pühapäeval vastu seaduseelnõu, mis suurendab kodanikuühiskonna gruppide seiret. Seaduse nimi on massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamine ja selle pakkus välja president Recep Tayyip Erdogani valitsev Õigluse ja Arengu partei, et järgida ÜRO Julgeolekunõukogu soovitusi hoida kontrolli all terrorismi rahastamist ja rahapesu.

Kriitikud peavad seaduseelnõu teatud sätteid meelevaldseks ja usuvad, et see rikub Türgi põhiseaduse sätteid, kuna see riivab ühinemisvabaduse õigust.

Mida Bill ütleb?

Eelnõu esitati pärast valitsustevahelise organisatsiooni Financial Action Task Force (FATF) 2019. aasta aruannet Türgi kohta, mille eesmärk on võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Eelnõu koosneb 43 artiklist ja sellega on tehtud muudatusi seitsmes Türgi assotsiatsiooniseadust käsitlevas seaduses ning selle eesmärk on hoida Türgit Pariisis asuva terrorismi rahastamise valveorgani musta nimekirja sattumise eest.

FATF on valitsustevaheline organ, mis tegutseb juba 30. aastat ja töötab selle nimel, et kehtestada standardid ja edendada rahapesu, terrorismi rahastamise ja muude rahvusvahelise finantssüsteemi terviklikkust ähvardavate sarnaste ohtude vastu võitlemise õiguslike, reguleerivate ja operatiivmeetmete tõhusat rakendamist. .

Millised on eelnõu vastuvõtmise tagajärjed?

Eelnõu annab Türgi valitsusele volitused nimetada valitsusväliste organisatsioonide (VVOde) usaldusisikuid, peatada nende tegevus, arestida nende varasid ja jälgida nende rahastamisallikaid.

Erinevate meediaaruannete kohaselt näevad kriitikud ja inimõigusaktivistid seda sammu kui viisi teisitimõtlejate mahasurumiseks riigis, kus kodanikuühiskond pole niigi väga vaba.

Pärast 2016. aasta ebaõnnestunud riigipööret, mille eesmärk oli demokraatia kaitsmine riigis, on valitsus võtnud sihikule tuhanded ajakirjanikud, bürokraadid, akadeemikud ja kohtunikud.

Selle aasta alguses andsid Türgi prokurörid korralduse vahistada ligi 700 inimest, sealhulgas sõjaväe- ja justiitsministeeriumi töötajad, osana meetmetest nende vastu, keda süüdistatakse 2016. aasta riigipöördekatses Erdogani valitsuse kukutamiseks. Erdoğan, keda peetakse islamistiks ja konservatiiviks, on olnud võimul nüüdseks üle kümne aasta ning toonud Türgi ühiskonnas sisse rea reforme.

Alates riigipöörde toimumisest on Türgi võimud korraldanud mahasurumist USA-s elava moslemivaimuliku Fethullah Güleni väidetavate järgijate vastu, keda Erdoğan on pikka aega süüdistanud 2016. aasta riigipöörde kavandamises. Gülen on neid süüdistusi eitanud ja riigipöörde hukka mõistnud. Tegelikult on ta varem pakkunud, et riigipöörde korraldas valitsus ise.

Ajakirjas Al-Monitor avaldatud raport ütles, et seaduseelnõu annab täiendava hoobi kodanikuühiskonnale, mille sihikindlad jõupingutused Türgi demokraatlikumale teele suunamiseks on kiirganud lootust isegi siis, kui Erdoğan riiki vastupidises suunas liigutab.

Jagage Oma Sõpradega: