Selgitatakse: kuidas Julian Assange Ecuadori saatkonda maandus, kuidas tema olukord muutus
Ecuador võttis tema varjupaigataotluse ametlikult vastu 2012. aasta augustis. Assange oli sellest ajast saati elanud Ecuadori saatkonnas Londonis – kuni vahistamiseni neljapäeval.
WikiLeaksi asutajat Julian Assange’i nähti pärast seda, kui Briti politsei arreteeris ta 11. aprillil 2019 Suurbritannias Londonis Westminsteri magistraadikohtu ees. REUTERS/Peter Nicholls Julian Assange tõusis rambivalgusesse 2010. aastal, kui WikiLeaks avaldas tuhandeid diplomaatilisi teateid ja sõjalisi dokumente, mille andis talle üle petturitest USA armee sõjaväelane Chelsea Manning. Lekete hulka kuulus ka jahutav POV-video, kus USA Apache helikopter Iraagis tulistas alla 12 inimest, sealhulgas kaks Reutersi ajakirjanikku.
Samal aastal teatas Rootsi, et uurib Assange'i vägistamise ja ahistamise juhtumis, mille esitas kaks naist. Seejärel anti väljaandmismäärus Assange'i vastu, kes viibis sel ajal Suurbritannias. Püüdes Rootsi vahistamismääruse vastu võidelda, pöördus Assange 2011. aastal Briti kohtu poole. Otsus ei läinud tema kasuks ja seejärel kaotas ta 2012. aasta juunis Ühendkuningriigi ülemkohtus edasikaebuse.
Video: Ühendkuningriigi politsei tiris Julian Assange'i Ecuadori saatkonnast välja
Kautsjoni vastu otsis Assange varjupaika Ecuadori saatkonnast Londonis, Ladina-Ameerika riigis, mida tol ajal juhtis vasakpoolne liider Rafael Correa. Ecuador võttis tema varjupaigataotluse ametlikult vastu 2012. aasta augustis. Assange oli sellest ajast saati elanud Ecuadori saatkonnas Londonis – kuni vahistamiseni neljapäeval.
Kautsjoni hüppamise eest andis Westminsteri magistraadikohus 2012. aastal vahistamismääruse, kui ta lahkub Ecuadori saatkonnast. Assange väitis, et süüdistused olid valed ja vaid nipp tema USA-le väljaandmiseks. 2016. aastal rääkis ÜRO paneel Assange'i poolt ning karistas Suurbritanniat ja Rootsit tema kinnipidamise eest.
Loe | Kes on Julian Assange
Saatkonnas viibides jätkas Assange oma vastuolulist uurimistööd. 2016. aasta USA presidendivalimiste eel avaldas WikiLeaks kompromiteerivaid e-kirju, mis olid häkitud Demokraatliku Rahvuskomitee serveritest. See tekitas ebasoodsa olukorra presidendivalimiste lootuse Hillary Clintoni jaoks, kes oli tol ajal tihedas võidujooksus vabariiklaste kandidaadi Donald Trumpiga. USA uurijad usuvad nüüd, et WikiLeaks tegutses kooskõlastatult Venemaa luurega. 2018. aasta novembris selgus kogemata, et ka USA valmistub Assange'ile süüdistust esitama.
Samal ajal asendati Ecuadori 2017. aasta valimistel Assange'i-sümpaatne Correa Lenin Morenoga, kes valis Lääne suhtes leplikuma lähenemisviisi. Assange'i tingimused Londoni saatkonnas halvenesid peagi, piirates tema külastajate arvu. Tema juurdepääs Internetile katkes. 2018. aastal, püüdes vähendada vaenu Suurbritannia vastu, pakkus Moreno Assange'ile Ecuadori kodakondsust ja võimalust kolida ümber turvalisemasse kohta. Suurbritannia väitis siiski, et see ei taga Assange'ile diplomaatilist puutumatust.
Saaga võttis neljapäeval uue pöörde, kui väsinud Ecuador andis lõpuks Assange'i üle Briti võimudele, kes pidasid ta 2012. aasta orderi alusel kinni ning põhjustasid tema edasise vahistamise USA väljaandmistaotluse alusel. Endine president Correa nimetas Assange'i üleandmist kuriteoks, mida inimkond ei unusta kunagi.
Jagage Oma Sõpradega:
