USA-s jätkuvad föderaalsed hukkamised: arutelu, ajalugu
15. juulil sai Daniel Lewis Leest 17 aasta jooksul esimene föderaalne vang, kes USA-s hukati.
Olen oma elus teinud palju vigu, kuid ma ei ole mõrvar, ütles Lee enne oma surma. (Foto: AP/fail) Mõni tund pärast seda, kui USA ülemkohus vabastas tee föderaalsete hukkamiste taasalustamiseks üleöö tehtud 5:4 otsusega, sai 46-aastasest Daniel Lewis Leest 17 aasta jooksul esimene föderaalne vang, kes USA-s hukati.
Lee suri surmava süstiga teisipäeval (14. juulil) Indiana osariigis Terre Haute'i vanglas. Olen oma elus teinud palju vigu, kuid ma ei ole mõrvar, ütles Lee enne oma surma. Sa tapad süütu mehe.
Järgmise kahe kuu jooksul toimub Indiana vanglakompleksis veel kolm föderaalset hukkamist. Ülemkohus märkis oma otsuses, et kõik neli vangi – Lee, Dustin Lee Honken, Keith Dwayne ja Wesley Ira Purkey – mõisteti laste mõrvamise eest surma.
Ülemkohtu hiljutine otsus on taaskäivitanud USA-s avaliku arutelu surmanuhtluse üle. Lee hukkamine on paljastanud ka ideoloogilise lõhe USA kõrgeimas kohtus.
Kohtunik Stephen Breyeri ja kohtuniku Ruth Bader Ginsburgi kirjutatud eriarvamus seadis kahtluse alla vangide hukkamiseks kasutatud meetodite vastavuse põhiseadusele. Veelgi enam, kohtunik Sonia Sotomayor süüdistas ülemkohut surmamõistetute hukkamiste kiirendamises, enne kui ükski kohus saab korralikult kaaluda, kas nende hukkamised on põhiseaduse vastaselt julmad ja ebatavalised.
USA president Donald Trump on pikka aega olnud surmanuhtluse pooldaja. 2019. aastal teatas Trumpi administratsioon oma plaanidest jätkata föderaalseid hukkamisi – mida pole tehtud alates 2003. aastast.
Mis on föderaalsed hukkamised?
Ameerika Ühendriikides saab inimeste üle kohut mõista kas riiklikul tasandil föderaalkohtutes või piirkondlikul tasandil osariigi kohtutes, olenevalt toimepandud kuriteo raskusastmest.
Kuigi koguni 22 USA osariiki – sealhulgas New York, Hawaii ja Minnesota – on surmanuhtluse piirkondlikul tasandil kaotanud, saab selle siiski määrata föderaalsel tasandil kõigis 50 osariigis. Siiski kasutatakse seda harva. Praegu on föderaalses surmamõistetavas 62 vangi, kellest enamik on vangistatud Terre Haute'i vanglakompleksis.
Ka jaotises Explained | Ameerika kasti tunnustamine: varasemad pingutused, uus tõuge
1972. aastal tühistas USA ülemkohus surmanuhtluse nii osariigi kui ka föderaalsel tasandil. Kongress taastas selle aga üle kümne aasta hiljem, 1988. aastal. 1994. aasta föderaalse surmanuhtluse seaduse vastuvõtmisega kasvas oluliselt nende kuritegude loetelu, mis võivad viia föderaalse hukkamiseni.
2014. aastal andis USA toonane president Barack Obama korralduse uurida surmanuhtluse protseduure ja surmava süsti kasutamist, kuna üks kinnipeetav sai surmaotsuse täideviimiseks kasutatud kolmest ravimist koosneva kokteili tõttu vägivaldselt krambid ja südamerabanduse.
USA peaprokurör William Barr andis 2019. aastal valitsusele korralduse kolmest ravimist koosneva surmava süsti kasutamisest loobuda ja asendada see ühe ravimi süstimisega.
Mitmed osariigid, kes ei ole veel surmanuhtlust kaotanud, on kehtestanud hukkamistele moratooriumi. Paljud juhid, nagu Wyomingi kuberner Mark Gordon, on öelnud, et näevad moratooriumis tõhusat viisi riigi raha säästmiseks, pidades silmas ohjeldamatuid eelarvekärbeid.
Miks on Daniel Lewis Lee hukkamine oluline?
Lee ja tema väidetav kaasosaline Chevie Kehoe mõisteti 1996. aastal Arkansases süüdi kolmeliikmelise pere – William Muelleri, tema naise Nancy ja tema kaheksa-aastase kasutütre Sarah Powelli – piinamises ja tapmises. Väidetavalt mõrvasid Lee ja Kehoe perekonna osana suurem vandenõu kehtestada USA-st ainult valgetest koosnev riik.
Kui Kehoe mõisteti eluks ajaks vangi, määrati Leele surmanuhtlus pärast seda, kui prokurörid nimetasid ta 'psühhopaadiks', kasutades kuulsalt ebausaldusväärset tööriista nimega Hare Psychopathy Checklist Revised (PCL-R). Lee advokaatide sõnul on ta ainus inimene, kes mõisteti surmamõistetu ainult PCL-R tulemuste põhjal, vahendas The Appeal.
Lee hukkamine, mis oli varem kavandatud esmaspäevaks, lükati Washingtoni madalama astme kohtu ettekirjutuse tõttu edasi. Ülemkohtu otsus lükkas aga ettekirjutuse tagasi ja vabastas tee mitme eelseisva föderaalse hukkamise, sealhulgas Lee hukkamise jaoks.
Ülemkohtu otsus tuleb hoolimata sellest, et Lee ohvrite lähedased on korduvalt apelleerinud hukkamise peatamiseks. Ohvrite sugulaste advokaat ütles CNN-ile, et perekond oli pärast hukkamist valus. Ka Lee perekond oli esitanud Indiana kohtusse hagi, nõudes viivitamist, kuna nad ei saa Covid-19 tõttu hukkamisel osaleda.
Enne Leed hukati Louis Jones Jr 2003. aastal naissõduri vägistamise ja mõrva eest, vahendas New York Times. Föderaalsed hukkamised olid harvad ka enne 2003. aastat. Föderaalse vanglabüroo andmetel registreeriti 76 aasta jooksul, aastatel 1927–2003, 37 hukkamist.
Surmanuhtluse vastu protestijad kogunevad esmaspäeval, 13. juulil Indiana osariigis Terre Haute'is. (Foto: AP) 2005. aastal esitasid mitmed surmamõistetud vangid Washingtoni föderaalkohtule hagi, milles nad vaidlustasid valitsuse hukkamisprotokolli, mis seejärel hõlmas kolmest ravimist koosneva kokteili kasutamist. Järgmisel aastal otsustas ülemkohus, et surmamõistetud vangid võivad vaidlustada surmava süsti kasutamise hukkamismeetodina.
Kuidas neid hukkamisi täidetakse?
Eelmisel aastal teatas Trumpi administratsioon oma plaanist kasutada ühe ravimi surmavat süsti, kasutades rahustit nimega Pentobarbitaal. On teada, et rahusti aeglustab järk-järgult ajutegevust ja närvisüsteemi. Väiksemate annustena kasutatakse seda sageli hingamisseiskuse raviks ja krampide hädaabiks.
Mitmed kinnipeetavad, sealhulgas Lee, vaidlustasid pentobarbitaali kasutamise põhiseaduspärasuse. Nad väitsid, et selle kasutamine rikub nende õigusi, mis tulenevad USA põhiseaduse kaheksandast muudatusest, mis kaitseb kodanikke julma ja ebatavalise karistuse eest.
Teine Pentobarbitaali probleem on see, et see pole kõigis osariikides kergesti kättesaadav. Üks selle peamisi tootjaid, Euroopa ravimifirma Lundbeck, ei ole seda ravimit USA-le hukkamiseks müünud alates 2011. aastast, teatas NPR. Seetõttu on riigid pöördunud teiste tootjate poole, kes on tootnud ravimi sarnaseid versioone. Varem on olnud juhtumeid, kus ravim on tekitanud vangidele valu.
Paljud osariigid on silmitsi kriitikaga ka teiste ravimite, nagu midasolaam, fentanüültsitraat ja etomidaat, kasutamise eest, millel kõigil on teadaolevalt sellised mõjud nagu äärmine põletustunne, lihasspasmid ja krambid.
Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
Millised argumendid on surmanuhtluse vastu?
Kuigi paljud inimõiguslased ja juristid on väitnud, et surmanuhtlus rikub üksikisiku kodanikuvabadusi ja demokraatia kodaniku põhiõigusi, väidavad mõned, et karm karistus aitab kuritegevust vähendada.
Trumpi ametisse nimetatud peaprokurör William Barr väitis, et föderaalsed hukkamised tuleb läbi viia, kuna valitsus on kuriteoohvritele ja nende peredele võlgu.
Ameerika kodanikuvabaduste liit (ACLU) on oma ametlikul veebisaidil esitanud üksikasjaliku kohtuasja surmanuhtluse vastu.
Ameerika kodanikuvabaduste liit usub, et surmanuhtlus rikub oma olemuselt põhiseadusest tulenevat julma ja ebatavalise karistuse keeldu ning nõuetekohast seaduslikku menetlust ja seadusest tulenevat võrdset kaitset, märgib ACLU oma argumendis.
Mitmed juristid ja aktivistid on tõstatanud ka rassiprobleemi – andmed näitavad, et Ameerika kohtusüsteem on ebaõiglaselt kaldu värviliste inimeste (POC), eriti afroameeriklaste vastu. Alates 1976. aastast on 43% hukkamistest olnud värvilised. ACLU saadud andmete kohaselt moodustavad POC-d ka 55% praegu täideviimist ootavatest.
Millistes riikides kehtib endiselt surmanuhtlus?
2020. aasta seisuga rakendab vähemalt 53 riiki üle maailma karistusena surmanuhtlust. Kogu maailmas kasutatakse mitmeid meetodeid, sealhulgas poomist, tulistamist, elektrilöögi ja pea maharaiumist.
Amnesty Internationali andmetel viidi eelmisel aastal kõige rohkem hukkamisi Hiinas, Iraanis, Saudi Araabias, Iraagis ja Egiptuses, selles järjekorras. Nende andmete kohaselt registreeriti 2019. aastal vähemalt 2307 surmaotsust, mis on veidi vähem kui eelmisel aastal.
Delhi riikliku õigusülikooli läbiviidud uuringu kohaselt on Indias pärast iseseisvumist surnuks pootud 755 inimest. Viimane surmaotsus viidi täide tänavu märtsis, kui 2012. aasta Delhis toimunud grupiviisilise vägistamise ja mõrva juhtumis neli süüdimõistetut poodi Tihari vanglas.
Jagage Oma Sõpradega:
