Selgitatakse: miks Šveits lükkas tagasi ELi üldise lepingu

Läbirääkimised ebaõnnestusid pärast seda, kui pooled ei suutnud kokku leppida sellistes küsimustes nagu ELi kodanike täielik juurdepääs Šveitsi tööturule.

Šveitsi riigilippu ja Euroopa Liidu lippu on näha Belgias Brüsselis Euroopa Komisjoni hoone juures 23. aprillil 2021. (Reutersi foto)

Šveits jättis kolmapäeval hüvasti aastaid kestnud läbirääkimistega Euroopa Liiduga kavandatava üldise kokkuleppe üle, mis oleks parandanud tema suhteid blokiga – mida praegu juhib enam kui 120 kahepoolsest lepingust koosnev kirju.

Läbirääkimised ebaõnnestusid pärast seda, kui pooled ei suutnud kokku leppida sellistes küsimustes nagu ELi kodanike täielik juurdepääs Šveitsi tööturule, ning kokkuvarisemine takistab eeldatavasti tulevasi suhteid, kuna mitmed olemasolevad lepingud aeguvad või aeguvad.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Läbirääkimiste katkemine Alpi riigiga võib mõjutada ka EL-i suutlikkust täpsustada oma tulevasi suhteid Ühendkuningriigiga, mis on pärast äge Brexiti-protsessi lõpuks blokist eraldunud.

Sidemed Šveitsi ja ELi vahel

Šveits on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner ja seda ümbritsevad ELi riigid. Šveitsis elab umbes 14 miljonit ELi kodanikku, kus elab kokku umbes 85 miljonit inimest. Umbes 3,4 miljonit reisib üle piiri, et töötada Šveitsi tööstuses. EL on Šveitsi suurim kaubanduse sihtkoht, riik ekspordib 2020. aastal blokki kaupu ja teenuseid 160 miljardi euro väärtuses.

Kahe partneri vahelised suhted põhinevad enam kui 120 eraldi lepingul, mis on ELile pikka aega meelehärmi valmistanud. Erinevalt Ühendkuningriigist on Šveitsil juurdepääs ELi ühtsele turule ja piirid on avatud.

Miks oli raamlepingut vaja?

EL oli aastaid taotlenud institutsioonilise raamlepingu sõlmimist Šveitsiga ja levitanud teabelehte, mis tõi välja, kuidas ühiste reeglite puudumine viib selleni, et Alpide riik kaotab oma 'privilegeeritud' staatuse bloki elektrisüsteemiga. Associated Pressi sõnul takistas raamkokkuleppe puudumine Šveitsi lennuettevõtjate juurdepääsu ELi siseturule.

EL arvas, et kõikehõlmava kokkuleppe puudumine võib takistada ka koostööd tööturul, tervishoiusektoris, hariduses ja teaduses.

Kõnelused ulatusliku kokkuleppe sõlmimiseks algasid 2014. aastal ja neid kiirendati pärast 2016. aasta Brexiti referendumit, pärast seda, kui EL-i juhid kartsid, et Ühendkuningriik võib tuua Šveitsi näite kui tõendit ühtse turu eeliste valimiseks, jäädes samas bloki formaalsest põhimõttest välja. Financial Timesi andmetel. Mõlemad pooled leppisid 2018. aastal kokkuleppe projektis kokku, kuid Šveitsi valitsus palus aega, et selle rakendamise üle kodumaiste partneritega konsulteerida.

Niisiis, mis põhjustas kõneluste ebaõnnestumise?

EL oli nõudnud oma kodanikele täielikku juurdepääsu Šveitsi tööturule, sealhulgas neile, kes otsivad tööd. Šveitsi föderaalnõukogu oli selle toimumise vastu, kuna see oleks andnud mitte-Šveitsi kodanikele sotsiaalkindlustusõigused – midagi, mida Cassis nimetas soovimatuks paradigma muutuseks.

Ränne EL-ist on vaidlusi tekitav küsimus Šveitsis, kus praegu on parlamendis kõige rohkem kohti populistlikul natsionalistlikul parteil. Šveitsi rahvas kiitis 2014. aastal heaks rahvahääletuse 'Stop mass migration', mille eesmärk on piirata EL-i kodanikke riigis. Ka kodumaised poliitilised vastased kritiseerisid lepinguprojekti kui Šveitsi suveräänsust rikkuvat.

Eksperdid ütlevad, et Šveitsi valitsusel oleks olnud keeruline lepingut kodus heaks kiita, kuna see oleks tulnud üleriigilisel referendumil nii üldise häälteenamusega kui ka enamusega riigi 36 kanonist või osariigist.

Cassis ütles, et Šveitsi valitsus on aastaid kulutanud oma immigratsioonipoliitika viimistlemisele, et tagada sotsiaalne rahu, ja et ta ei soovinud seda tasakaalu rikkuda.

Kuidas on erakonnad lagunemisele reageerinud?

Šveitsi lahkumine kõnelustelt pälvis EL-i täitevkomisjoni noomituse, nimetades otsust ühepoolseks ja ütles, et olemasolevad kahepoolsed lepingud ei ole praeguste sidemete jaoks õiged. Komisjon teatas, et analüüsib hoolikalt Šveitsi teadet, kuid nõudis, et kõigile, kellel on juurdepääs ELi ühtsele turule, peavad kehtima samad tingimused.

Cassis seevastu on öelnud, et Šveits soovis säilitada tihedaid suhteid EL-iga, kuid väitis, et tema riik ei saa blokilt väärilist austust. Ta ütles: 'Me tahame, et Šveitsi koheldaks teiste kolmandate osapoolte riikidega (väljaspool EL-i) võrdsetel alustel, olgu see siis koostöö või võrdsete standardite tunnustamise küsimus.

Cassis ütles ka, et Šveits soovib säilitada oma kahepoolsetele suhetele rajatud sidemed ning et teised kõnelused võivad jätkuda vaatamata ulatusliku kokkuleppe ebaõnnestumisele. Ta ütles ka, et ummikseisu ei tohiks võrrelda Brexitiga, nimetades seda täpselt vastupidiseks. Cassis ütles: 'Nad (inglased) astusid sammu tagasi ja tahtsid end täielikult distantseeruda. Seega on see täiesti erinev loogika kui Brexiti loogika ja me ei ole kaljuserva ees.

Jagage Oma Sõpradega: