Selgitati: Miks vajab suhkrutööstus sel hooajal hädasti eksporditoetust

Alanud hooaja aastane toodang on hinnanguliselt 326 lakh tonni (ilma etanoolile ümbersuunamiseta) ning hooaeg on alanud 107 lakh tonnise avavaruga.

Suhkruroogu koristatakse Maharashtras. (Ekspressfoto: Pavan Khengre, fail)

Suhkrutööstus on tugevalt reageerinud liidu kaubandus- ja tööstusministri Piyush Goyali teatele, et keskvalitsus ei kaalu oma eksporditoetuse pikendamist 2020–2021 suhkruhooajal. Tööstusharu on hoiatanud sektori 'vertikaalse kollapsi' eest, mis on tingitud liigsest laoseisust, mille tagajärgi on tunda ka järgmistel aastatel. Siin on põhjus, miks see probleem on raputanud suhkrutööstust enne muidu hea hooaja algust.

Miks suhkrutööstus juurdub ekspordile juba enne hooaja algust?

Suhkruhooaja (oktoober-november) alguses koostab tööstus bilansi ja arvestab eeldatavat toodangut, eelmise hooaja ülekandevaru, millest on maha arvatud sisetarbimine ja eksport, kui see on olemas. See suhkrubilanss määrab suhkru kättesaadavuse järgmiseks hooajaks. Ebatavaliselt kõrge laoseisu korral jäävad tehasehinnad nii käesolevaks kui ka tulevaks hooajaks madalaks, mis toob kaasa suhkrusektori likviidsuskriisi.

Alanud hooaja aastane toodang on hinnanguliselt 326 lakh tonni (ilma etanoolile ümbersuunamiseta) ning hooaeg on alanud 107 lakh tonnise avavaruga.

Tööstusallikate hinnangul on suhkrutoodang aga 20 lakh tonni võrra väiksem, kuna veskid peaksid tootma etanooli ja seega on sel hooajal saadaoleva suhkru kogujääk eeldatavasti 413 lakh tonni. Kui maha arvata 260 lakh tonnine sisetarbimine, on järgmise hooaja (hooaeg 2021-2022) avavaruks hinnanguliselt 155 lakh tonni.

See ebatavaliselt suur laovaru ilma ekspordistiimulita, nagu valitsuse toetus, toob kaasa 'sektori vertikaalse kokkuvarisemise', ütles Prakash Naiknavare, riikliku suhkrutehaste kooperatiivföderatsiooni tegevdirektor.

Üks võimalus seda inventuuri korrigeerida on soodustada vähemalt 50 miljoni tonni suhkru eksporti, soovitas Naiknavare. Suhkruveskid ekspordivad nii valget kui ka toorsuhkrut (pruunika värvusega rafineerimata suhkrut). Kui riigist veetakse välja 50 000 tonni suhkrut, oleks avatav laovaru 105 000 tonni, mis tagab tehastele terve laoseisu ja ekspordi likviidsuse. Klõpsake Telegramis Express Explained jälgimiseks

Miks veskid ei soovi suhkrut ilma valitsuse toetuseta eksportida?

Tehaste vastumeelsus tuleneb lõhest tootmiskulude ja toorsuhkru praeguse hinna vahel rahvusvahelistel turgudel. Rahvusvahelistel turgudel sõlmitud suhkrulepingute hind on 21–22 Rs/kg, tootmiskulud aga 32 Rs. Hindade mittevastavus on välistanud igasugused ekspordiväljavaated, kuna see tooks tehastele kaasa täiendava kahjumi.

Irooniline, et veskid seisavad selle probleemi ees ajal, mil India suhkur on rahvusvahelistel turgudel oma jälje teinud. Eelmisel hooajal eksportis India rekordiliselt 60 000 tonni suhkrut, millest 57 000 tonni on juba riigist lahkunud. Ülejäänud saadetis peaks lahkuma detsembri lõpuks.

Peale Bangladeshi, Malaisia ​​ja Sri Lanka traditsiooniliste turgude on India veskid tarninud oma toodangut ka uuematesse riikidesse, nagu Iraan, Hiina, Lõuna-Korea ja Somaalia.

Ära jäta vahele Explained | Kaubarongide peatamise taga Pandžabis, talude protestid ja poliitika

Kuidas vabrikud eelmisel hooajal suhkru eksportimisega hakkama said?

Eelmise hooaja rekordiline eksporditase sai võimalikuks vaid tänu keskvalitsuse pakutavale toetusprogrammile. Veskitele lubati transporditoetust 10,448 Rs eksporditud suhkru kilogrammi kohta. See toetus oli aidanud tehastel ületada erinevust tootmiskulude ja rahvusvaheliste hindade vahel. Samuti järgis liidu toidu- ja tsiviiltarnete ministeerium rangelt nõuete täitmist, mistõttu veskid jäid ekspordi osas allapoole. Suurem nõudlus rahvusvahelistel turgudel oli samuti näidanud, et India tehased teatasid heast ekspordist.

Eelmisel nädalal välistas Goyal aga toetusskeemi pikendamise, kuna rahvusvaheline suhkrustsenaarium on praegu stabiilne. Tööstuse jälgijad ütlesid, et India eksporditoetuste skeemi viivitus on toonud kaasa suhkruhindade tõusu ja sellest saab suures osas kasu Brasiilia, mis on maailma suurim suhkrutootja.

Kuna teine ​​Covid-19 põhjustatud sulgemine ähvardab Euroopat laialt, kaaluvad Brasiilia veskid suunata 48 protsenti oma roost suhkrutootmisse, mis on palju suurem kui varem kavandatud 35 protsenti.

Kas eelmise hooaja eksport on aidanud tehastel piisavalt likviidsust tootma?

Ei. Keskvalitsus ei vabasta veel tehastele makstavat eksporditoetust ja kogusumma on 6900 miljonit Rs. Üksikud tehased olid ekspordi hõlbustamiseks laenu võtnud ja nüüd peavad nad pankadele intressi maksma. Tasumata 3000-miljonilised intressid puhvervaru säilitamise eest on andnud valusalt hoobi ka tehaste bilanssi.

Covid-19 pandeemia on subsiidiumi väljastamist veelgi edasi lükanud, mis on viinud selleni, et paljudel tehastel pole hooaja alguses piisavalt likviidsust.

Naiknavare tõi välja, kuidas liidu rahandusministri Nirmala Sitharamani poolt välja kuulutatud majanduse turgutamiseks välja kuulutatud fiskaalpakettides ei õnnestunud suhkrusektorit üldse mainida. Keskvalitsuse pidev urgitsemine oli ajendanud veskeid eksportima, kuid nüüd on need ummikus. Ta ütles, et ka ministri (Goyali) hiljutine avaldus on tekitanud segadust kogu tööstuses, mis on ettevaatlik järjekordse likviidsuskriisi hooaja suhtes.

Kuid miks ei võiks tehased keskenduda etanooli tootmisele, arvestades valitsuse rõhuasetust kütuselisandile?

Eelmisel nädalal teatas keskvalitsus, et etanooli hankehind tõuseb 1-3 rubla liitri kohta. See on teine ​​​​signaal, mille valitsus andis tehastele, et suunata suhkruroog etanooli tootmisele, mitte suhkrule. Tööstuse hinnangul suunatakse sel aastal etanooli tootmiseks ligi 20 lakh tonni suhkrut. Eelmisel aastal kuulutas keskvalitsus välja tehaste intressitoetuste kava, et suurendada etanooli tootmist.

Kuid etanoolile üleminek, kuigi see on väga vajalik samm, nõuab aega. Praeguse võimsuse juures suudavad veskid toota 426 miljonit liitrit etanooli, mis nõuaks 15-20 lakh tonni suhkru ümbersuunamist.

Kuigi valitsuse samm julgustada tehaseid etanoolitootmise suunas on kindlasti teretulnud, nõuaks see rohkem kapitali ja aega. Praegusel hooajal, kui eksport ei muutu elujõuliseks, ei kaota India mitte ainult oma turuosa, vaid ka tehased tunnevad kindlasti likviidsuskriisi. Selle mõju on sektorile hukatuslik, ütles Naiknavare.

Jagage Oma Sõpradega: