Miks Donald Trumpi Britain First toetamine on paljude jaoks viimane piisk karikasse

USA president Donald Trump säutsus kolmapäeval uuesti kolm videot, mille avaldas Briti paremäärmusliku rühmituse Britain First asejuht Jayda Fransen.

Kaks meeldimist: Donald Trump ja Jayda Fransen hindasid teineteise hiljutisi säutse, isegi kui paljudele teistele need ei meeldi

USA president Donald Trump säutsus kolmapäeval uuesti kolm videot, mille avaldas Briti paremäärmusliku rühmituse Britain First asejuht Jayda Fransen. sellel veebisaidil selgitab, miks Trumpi uuesti säutsud kära tekitasid.

Mis täpselt on Suurbritannia esimene?

'Britain First' hõlmab poliitilist liikumist Ühendkuningriigis, millel on vaid umbes 1000 toetajat. Selle päevakord on avalikult islamivastane, isehakanud patriootlik vastupanurühmitus, mis on vastu moslemite immigratsioonile läände ja ründab islamiusu sümboleid. Britain First loodi 2011. aastal, väidetavalt Jim Dowsoni poolt, ilmselt kalvinistliku šovinismi järgija – rühmitus rõhutab kristlikku identiteeti, demonstreerib oma miitingutel krutsifikse – ja maailmalõpuennustusi.

Kuid isegi Dowson lahkus 2014. aastal Britain Firstist, leides, et rühmituse taktika, nagu mošeede sissetungimine, on provokatiivne. Dowson toetas Donald Trumpi presidendikampaaniat 2016. aastal. Samal ajal muutus partei sõnum virulentsemaks. 2016. aasta novembris mõrvas paremäärmuslike vaadetega isik Thomas Mair Tööpartei seadusandja Jo Coxi, karjudes esimesena Suurbritannia! kui ta tappis ta.

Praegu juhivad Britain Firsti 35-aastane Paul Golding, kes varem kuulus paremäärmuslikku Briti Rahvuspartei (nüüdseks tegevuse lõpetanud), ja 31-aastane Jayda Fransen.

Kui palju on Britain First avalikku kohalolekut?

Kuni Trumpi uuesti säutsumiseni rippus Britain First Suurbritannia poliitika äärealadel. Väikese liikmeskonnaga kustutas Suurbritannia valimiskomisjon selle novembris registreerimisest, kuna ta ei kinnitanud oma andmeid ega tasunud tavapärast 25 naela suurust tasu. Seetõttu ei saa ta hääletussedelile esitada kandidaate „Britain First”.

Mitte, et see oleks valimistel palju edu saavutanud – 2016. aastal kandideeris Golding Londoni linnapeaks, kuid võitis 1,2% häältest. Võitja, leiborist Sadiq Khan, Briti moslem, kogus 44% häältest. 2014. aastal oli Fransen parlamendiliige Rochesteris ja Stroodis – ta võitis 56 häält, kaotades isegi deposiidi.

Miks on Fransen kurikuulus?

Kirjeldanud islamit kui üle Euroopa levivat vähki, mis ähvardab valgenahalist kristlikku kultuuri, on Fransen rünnanud moslemeid nii poliitiliselt kui isiklikult. Selle aasta alguses arreteeriti ta Belfastis vihakõne pärast; ta peab selle süüdistuse pärast kohtu ette astuma 14. detsembril. Ta on korraldanud ka kristlikke patrulle, kus Britain First liikmed kannavad riste ja marssivad läbi moslemite linnaosa. Teises kurikuulsas intsidendis, kui tema rühmitus filmis rünnakut 2016. aasta novembris, kuritarvitas Fransen isiklikult pearätti või hidžaabi kandvat mosleminaist. Fransen mõisteti süüdi usulistel põhjustel ahistamises ja talle määrati 2000 naela trahv.

Hiljuti postitas Fransen grupi moslemitevastase tiraadi osana võrku kolm videot. Need olid videod, mille Trump oma 43,6 miljonile Twitteri jälgijale uuesti säutsus.

Mis need kolm videot olid – ja kui tõelised need ikkagi on?

Videod kandsid pealkirja Moslemimigrant peksab karkudel hollandi poissi!, Moslem hävitab Neitsi Maarja kuju! ja islamistide jõuk lükkab teismelise poisi katuselt alla ja peksab ta surnuks!

Esimesel videol on näha, kuidas teismeline ründab teist karkudega poissi. See ilmus sotsiaalmeedias Põhja-Hollandi väikelinnast Monnickendamist tänavu mais. Seda videot esitles paremäärmuslik rühmitus kui moslemimigrant, kes peksis tigedalt kohalikku Hollandi poissi. Kuid tegelikult on mõlemad poisid hollandlased – linna prokurör kinnitas, et pärast video ilmumist vahistatud teismeline sündis ja kasvas üles Hollandis. Nii sõimas Hollandi saatkond USA-s Trumpi Twitteris, märkides, et faktidel on tähtsust.

Ülejäänud kaks videot on filmitud 2013. aastal, üks Süürias ja teine ​​Egiptuses. Mõlemas on kujutatud vägivallastseene – ühes ründab habemega mees kuju, teises aga mõrvab rahvamass mehe. Kuid kumbki video ei tee konteksti selgeks. Näiteks ei käsitle kumbki tolleaegseid poliitilisi segadusi mõlemas riigis – 2013. aastal räsis Süüriat mitu ekstremismi vormi, videos olev mees oli väidetavalt ise äärmusrühmituse liige. Egiptus seisis silmitsi sõjalise võimuhaaramisega, video on ilmselt katkend sõjameelsete ja -vastaste rühmituste kokkupõrkest, mis võitleb Egiptuse sisepoliitika pärast.

Kuidas Briti peaminister Theresa May Trumpi kordussäutsudele reageeris?

May reaktsioon oli ebatavaliselt terav. Vaatamata soojale võrdsusele Trumpiga ning Suurbritannia ja USA ajaloolisele erisuhtele mõistis May Trumpi ühemõtteliselt hukka. Briti peaministri kantselei teatas: 'On vale, et president on seda teinud, jätkates, Britain First püüab kogukondi lõhestada, kasutades vihkavaid narratiive, mis levitavad valesid ja õhutavad pingeid.

Mai puhul ei oleks Trumpi käitumine saanud tulla piinlikumal hetkel, sest Suurbritannia peaminister on praegu ringreisil Lähis-Idas, külastades praegu Saudi Araabiat. Muuseas, Jordaania kuningas, vana USA liitlane, on praegu ise USA-s külas. Ometi vastas Trump May kriitikale teravalt. Ta säutsus – algselt valele Theresa Mayle – öeldes: Ärge keskenduge mulle, keskenduge hävitavale radikaalsele islamiterrorismile, mis Ühendkuningriigis toimub. Meil läheb hästi!

Ainus, kes Trumpi tänab, on Fransen ise, kes ühes teises veebis postitatud videos ütles USA presidendile, et tal on hea meel, et vaba maailma juht võttis aega, et oma videoid uuesti säutsutada, lisades, et vajab tema abi. Suurbritannia oli nüüd ilmselt šariaadiga kooskõlas.

Jagage Oma Sõpradega: