Selgitatud: PoK ja Gilgit Baltistan, J&K osad Paki okupatsiooni all
Pakistani okupeeritud Kashmir on 13 297 ruutkilomeetri suurune ala, mis oli Pakistani vägede kontrolli all, kui relvarahu joon 1. jaanuaril 1949 jõustus.
2017. aastal läbi viidud rahvaloenduse andmetel on PoK elanikkond üle 40 lakhi. (Express Photo by Shuaib Masoodi/Representational) Välisminister S Jaishankar ütles sel nädalal, et loodame, et ühel päeval saame Pakistani okupeeritud Kashmiri (PoK) füüsilise jurisdiktsiooni.
Eelmisel kuul ütles kaitseminister Rajnath Singh, et kõik kõnelused Pakistaniga, kui neid peetakse, on PoK, mitte J&K teemal, ning siseminister Amit Shah ütles Lok Sabhale, et kui ma mainin Jammu ja Kashmiri osariiki, tähendab see nii Pak-Occupied Kashmir kui ka Aksai Chin on osa sellest.
Parlamendi poolt 22. veebruaril 1994 ühehäälselt vastu võetud resolutsioon kinnitas, et Jammu ja Kashmiri osariik on olnud, on ja jääb India lahutamatuks osaks ning nõudis, et Pakistan vabastaks India Jammu ja Kashmiri osariigi alad, mis nad on okupeeritud agressiooni kaudu.
Mis asub üle kontrolljoone?
Pakistani okupeeritud Kashmir on 13 297 ruutkilomeetri suurune ala, mis oli Pakistani vägede kontrolli all, kui relvarahu joon jõustus 1. jaanuaril 1949. See oli pärast 14 kuud kestnud vaenutegevust India ja Pakistani vahel, mis algas. koos puštu hõimude ja hiljem selle armee sissetungiga Kashmiri, et Kashmir vallutada.
2017. aastal läbi viidud rahvaloenduse andmetel on PoK elanikkond üle 40 lakhi. See on jagatud 10 ringkonnaks: Neelum, Muzaffarabad, Hattian Bala, Bagh ja Haveli, mis piirnevad Kashmiris ning Rawlakot, Kotli, Mirpur ja Bhimber piirnevad alad Jammus. PoK pealinn on Muzaffarabad, linn, mis asub Jhelumi jõe ja selle lisajõe Neelumi (mida indiaanlased kutsuvad Kishangangaks) orus Srinagarist läänes ja veidi põhja pool.
1963. aastal loovutas Pakistan lepinguga Hiinale üle 5000 ruutkilomeetri tema kontrolli all olevast J&K maast Shaksgami piirkonnas Kashmiri põhjaosas, Karakorami taga.
Ja mis on Gilgit Baltistan?
See on maaliline künklik piirkond PoKist põhja pool ja Pakistani Khyber Pakhtunkhwa provintsist idas. Britid müüsid selle koos ülejäänud Jammu ja Kashmiriga Jammu Dogra valitsejale Gulab Singhile pärast sikhide armee lüüasaamist 1846. aastal, kuid säilitasid piirkonna üle kontrolli maharadžalt saadud rendilepingu alusel.
Seda üürilepingut pikendati viimati 1935. aastal. 1947. aastal vangistas koloneli auastmes Briti armee ohvitser Maharaja Hari Singhi piirkonnas kuberneri ja andis piirkonna üle Pakistanile ühinemiseks.
Gilgit Baltistan (GB) laiub 72 871 ruutkilomeetril ja on viis ja pool korda suurem kui PoK. Kuid see on hõredalt asustatud, seal elab veidi alla 20 miljoni inimese. GB on jagatud kolmeks haldusrajooniks ja 10 ringkonnaks. Gilgit, Hunza, Ghizer ja Nagar on Gilgiti haldusrajoonis; Ghanche, Shigar, Kharmang ja Skardu kuuluvad Baltistani divisjoni; ning Diamer ja Astore kuuluvad Diameri divisjoni.
Mis on administratiivne staatus GB-s?
Kuigi nii PoK-d kui ka GB-d juhitakse otse Islamabadist, ei ole kumbki ametlikult loetletud Pakistani territooriumina, millel on vaid neli provintsi: Punjab, Khyber Pakhtunkhwa (mis hõlmab nüüd föderaalselt hallatavaid hõimualasid ehk FATA), Belutšistan ja Sindh.
PoK ja GB on mõlemad autonoomsed territooriumid. Pakistan on seda väljamõeldis jätkanud, kuna nende piirkondade lisamine oma kaardile kahjustaks tema rahvusvahelist positsiooni ÜROs ja mujal, mille üle kogu Jammu ja Kashmir on vaidlustatud. India jaoks seevastu on parlamendi 1994. aastal vastu võetud resolutsiooni kohaselt PoK ja GB mõlemad osa Jammu ja Kashmiri osariigist, mis on India lahutamatu osa selle ühinemise tõttu 1947. aastal.
Jagage Oma Sõpradega:
