Selgitatakse: Miks on Rootsis Malmös puhkenud vägivaldsed rahutused?
Protestid algasid pärast seda, kui Taani paremäärmusliku partei Stram Kurs (Kõva joon) liikmed põletasid reedel Malmös Koraani koopia.
Meeleavaldajad põletasid 28. augustil 2020 Rootsis Malmös Rosengardi naabruses toimunud mässu ajal rehve. (TT uudisteagentuur Reutersi vahendusel) Reedel, puhkes vägivald Rootsis Malmö linnas, kus üle 300 inimese oli kogunenud protestima islamivastase tegevuse vastu. Erinevad teated viitavad sellele, et meeleavaldajad loopisid politseinikke esemetega ja põletasid autorehve.
Kuidas vägivald Rootsis alguse sai?
Protestid algasid pärast seda, kui Taani paremäärmusliku partei Stram Kurs (Kõva joon) liikmed põletasid reedel Malmös Koraani koopia. Varem ei antud partei juhilt Rasmus Paludanilt luba korraldada Malmös Põhjamaade islamiseerumise teemal nõupidamine, kus räägiti, et Koraan põletatakse, vahendas Rootsi ajaleht Aftonbladet. Paludani kutsus Rootsi kunstnik ja provokaator Dan Park, kes on varem süüdi mõistetud etniliste rühmade vastu kihutamises.
Kes on Rasmus Paludan?
Paludan on Taani poliitik ja advokaat, kes asutas 2017. aastal paremäärmusliku partei Stam Kurs ning keda märgati YouTube'is moslemivastaste videote tegemise eest, mille sisuks oli kohati peekonisse mässitud Koraani põletamine, mida ta põhjendas sellega, et austusavaldus sõnavabadusele.
Juunis mõisteti Paludan süüdi rassismis süüdistatuna oma partei sotsiaalmeediakanalitesse islamivastaste videote postitamise eest, mille tulemusel määrati talle kolm kuud vangistust ja ta keelati advokaadina tegutsemast. 2019. aastal mõisteti talle rassistliku kõne pidamise eest 14-päevane tingimisi vangistus. Juunis tunnistati ta süüdi 14 süüdistuses, sealhulgas rassismis, laimamises ja ohtlikus autojuhtimises, ning kandis kuu aega vangistust koos kahekuulise tingimisi karistusega.
Paludan oli viimastel Taani valimistel lähedal parlamenti pääsemisele poliitikaga, mis põhines enam kui 300 000 moslemi Taanist väljasaatmisel ja islami keelustamisel.
Reedel keelati Paludanil Rootsi sisenemine ja talle määrati kaheaastane sissesõidukeeld.
Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
Meeleavaldajad loopisid 28. augustil 2020 Rootsis Malmös Rosengardi naabruses toimunud mässu ajal politseinikke kividega. (Foto Reutersi kaudu) Sisserändajate olukord Rootsis
Brookingsi märtsis avaldatud raporti kohaselt on Rootsi olnud ajalooliselt pagulaste jaoks turvaline varjupaik ning peale Kanadat ja Austraaliat on Rootsi võtnud vastu kõige rohkem põgenikke elaniku kohta. Aastatel 2013–2014 andis Rootsi alalised elamisload kõigile Rootsis varjupaika taotlenud süürlastele ning alates Süüria sõja algusest on Rootsi tulnud üle 70 000 süürlase.
Aruande kohaselt sai Rootsi 2015. aastal rekordilised 162 000 asüülitaotlust peamiselt Süüriast, Iraagist ja Afganistanist ning see moslemitest varjupaigataotlejate sissevool sõjast laastatud riikidest on Rootsi poliitikat oluliselt mõjutanud.
Rootsi parlamendi suuruselt kolmas partei, neonatsismi juurtega parempoolsed Rootsi Demokraadid on viimastel aastatel inimestes tekitanud arusaama, et valdavalt moslemitest immigrantide sissevool on toonud kaasa kuritegevuse tõusu ning alates 2015.–2016. migrantide kriis, näevad paljud rootslased pagulasi kui riigi rahandusele survet riigis, kus on üks heldemaid heaoluprogramme maailmas.
Ka jaotises Explained | Stram Kurs, Taani paremäärmuslik poliitiline partei islamivastaste rahutuste taga Rootsis
The New York Timesi raport teatas, et suur immigrantide sissevool Rootsi ohustab riigi mudeli püsimist, mis sõltub sellest, kas selle elanikud maksavad maailma kõrgeimaid makse ja mõistavad, et kõik peavad töötama. Kuid suur hulk immigrante, kellest paljud ei ole nii kvalifitseeritud ja haritud, tähendab, et nad sõltuvad heaolust aastaid, mille suhtes rootslased on muutumas üha ettevaatlikumaks.
Märkimisväärne on see, et kui 2018. aastal oli töötuse määr Rootsis 3,8 protsenti, siis välismaal sündinud Rootsi elanikkonna hulgas oli see 15 protsenti. Rootsi Demokraatide toetajate seas on sedalaadi numbreid tsiteeritud tõendina, et pagulased on siia tulnud, et nautida riigi rahastatud laiskuse elu, öeldakse raportis.
Rootsi toetus parempoolsetele parteidele on kooskõlas ülejäänud Euroopa meeleoludega, kus viimastel aastatel on kasvanud populistlike parteide, sealhulgas Saksamaal Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja Hispaanias Vox, toetus, mis on toonud kaasa esiplaanile rahvusliku identiteedi ja immigratsiooni ideed.
Kas sellised protestid on Rootsis tavalised?
2017. aastal alustas Rootsi politsei uurimist pärast rahutusi, mis puhkesid Stockholmi valdavalt migrantidega asustatud piirkonnas. BBC teatas toona, et märatsejad loopisid kive, süütasid sõidukeid ja rüüstasid poode mõni päev pärast seda, kui USA president Donald Trump viitas immigratsiooniprobleemide teemalises kõnes Rootsile. 2010. aastal põletasid märatsejad Rootsi pealinnas kooli maha ja loopisid politseinikke kividega valdavalt sisserändajatest asustatud eeslinnas pärast seda, kui grupil noori keelati koolitantsule siseneda.
Jagage Oma Sõpradega:
