Selgitati: Mis on kaalul, kui Iraan hääletab järgmise presidendi määramisel?
Iraani president juhib riigi valitsuse tsiviilharu. President määrab sisepoliitika, mis on oluline, kuna Iraan on silmitsi aastaid kestnud USA sanktsioonidega pärast seda, kui toonane president Trump taganes Ameerika Teherani tuumaleppest.
Iraani presidendivalimistel kandideeriv Ebrahim Raisi andis oma hääle Iraanis Teheranis asuvas valimisjaoskonnas reedel, 18. juunil 2021. (AP Photo/Ebrahim Noroozi) Iraani reedesed presidendivalimised määravad kindlaks, kes hakkab juhtima riigi tsiviilvalitsust, kuna pinged Islamivabariigi ja Lääne vahel on endiselt suured seoses selle räbaldunud tuumaleppega maailma suurriikidega.
Iraani presidendivalimised: kes kandideerib?
Nelja kandidaadi seas näib riigiga seotud küsitluste põhjal esinumbrina kohtunike ülem Ebrahim Raisi. Iraani keskpanga endine juht Abdolnasser Hemmati näib esindavat võidujooksus mõõdukaid. Kandideerib ka endine revolutsioonilise kaardiväe ülem Mohsen Rezaei; ja praegune seadusandja Amir Hossein Ghazizadeh. Riigi kolmel arutelul näis, et tegemist oli hoopis kahemehe võidujooksuga, kuna kandidaadid olid suures osas suunatud Hemmatile kriitika pärast, et ta oli kuni viimase ajani osa praeguse presidendi Hassan Rouhani administratsioonist.
Valimiskandidaadid vasakult paremale; Abdolnasser Hemmati, Mohsen Rezaei, Amir Hossein Ghazizadeh Hashemi ja Ebrahim Raisi. (AP foto) Kes ei kandideeri?
Rouhani, kelle valitsus saavutas 2015. aasta tuumaleppe maailma suurriikidega, on piiratud ametiaja taotlemisega veel neljaks aastaks.
Guardian Council, Iraani põhiseaduse järelevalve asutus, mis kandidaate kinnitab, keelas ka sel aastal mitmel silmapaistval kandidaatil kandideerida. Nende hulgas oli Ali Larijani, konservatiivne endine parlamendispiiker, kes viimastel aastatel leidis end Rouhaniga liidus.
Samuti oli keelatud endine karm president Mahmoud Ahmadinejad. Ta on endiselt populaarne oma populistliku poliitika tõttu, kuigi ta oli ametis, hoolimata oma vastuseisust lääne vastu. Kuigi Larijani nõustus blokeerimisega, on Ahmadinejad kutsunud oma toetajaid üles hääletusel mitte osalema.
Samal ajal on naistel keelatud kandideerida, nagu ka neil, kes nõuavad riigi valitsuse ulatuslikku muutmist.
Mis on kaalul?
Iraani president juhib riigi valitsuse tsiviilharu. President määrab sisepoliitika, mis on oluline, kuna Iraan on silmitsi aastaid kestnud USA sanktsioonidega pärast seda, kui toonane president Donald Trump astus Ameerika ühepoolselt Teherani tuumaleppest välja.
Nende majandusprobleemide tõttu on Rouhani ametiajal kaks korda üleriigilisi proteste toimunud. Iraanil on käimasolevas koroonaviiruse pandeemias tekkinud ka laine laine järel uusi juhtumeid. Eesistujariik annab tooni ka sellele, kuidas Iraan suhtleb laiema maailmaga. Võitnud kandidaat on aga Iraani kõrgeima juhi alluvuses, kellel on viimane sõna kõigis riigiküsimustes.
Kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei saabub reedel, 18. juunil 2021, et hääletada Imam Khomeini mošees asuvas Imam Khomeini mošees oma elukohas Iraanis Teheranis. (Iraani kõrgeima juhi büroo AP kaudu) Milline võim on kõrgeimal juhil?
Pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni loodud Iraani keerulise võimu jagava valitsuse keskmes on kõrgeim juht. Kõrgeim juht on ka riigi sõjaväe ja võimsa Revolutsioonilise kaardiväe ülemjuhataja, poolsõjaväeline jõud, millel on ka suur majanduslik osalus kogu Iraanis.
88-liikmeline ekspertide kogu nimetab ametisse kõrgeima juhi ja võib ka ühe tagasi kutsuda, kuigi seda pole kunagi juhtunud. Iraani praegune kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei on 82-aastane, mistõttu mõned analüütikud arvavad, et need võivad olla viimased valimised, mida ta juhib.
Kas Iraan on siis demokraatia?
Iraan kirjeldab end islamivabariigina. See korraldab valimisi ja valib esindajaid, kes võtavad vastu seadusi ja valitsevad oma rahva nimel, kuigi kõrgeimal juhil on viimane sõna kõigis riigiküsimustes. Ent eestkostenõukogu keelas enamikul Rouhani liitlastel ja reformistidel neil valimistel kandideerida.
Need, kes juhtisid Iraani rohelist liikumist pärast Ahmadinejadi vaidlustatud tagasivalimist 2009. aastal, on samuti koduarestis.
Iraan ei luba rahvusvahelistel vaatlejatel oma valimisi jälgida, mida tema siseministeerium juhib. Julgeolekujõud, kes vastavad ainult kõrgeimale juhile, arreteerivad rutiinselt ka topeltkodakondseid, välismaalasi ja läänesidemeid omavaid isikuid ning peavad neid kinniste uste üle, kasutades neid rahvusvahelistel läbirääkimistel etturitena.
Raisi kui kohtute juhti ähvardab nende vahistamiste pärast rahvusvaheline kriitika.
Jagage Oma Sõpradega:
