Selgitatakse: Miks me peame muretsema Kreekas möllavate metsatulekahjude pärast
Kreeka metsatulekahjud: muret süvendab eriti see, et need metsatulekahjud näivad lähenevat tsivilisatsioonile, kahjustades hooneid ja sundides massilist evakueerimist.

Tuhanded inimesed on möllavate kontrollimatute metsatulekahjude tõttu mõnest Kreekast põgenenud. Kulutulekahjud ehk Austraalias võsatulekahjud on planeerimata tulekahjud, mis põlevad läbi looduslike alade, nagu metsad, rohumaad või preeriad.
Kuigi mõnes maailma osas on suvehooajal metsatulekahjud tavalised, on muret tekitanud hiljutised sellised põlengud, mis on põhjustanud laastamistööd USA lääneosas ja nüüd ka Vahemeres. Mure süveneb eriti seetõttu, et need metsatulekahjud näivad lähenevat tsivilisatsioonile, kahjustades hooneid ja sunnitud massilisi evakuatsioone.
Metsatulekahju põhitõed
Kogu maailmas toimuvad metsa- või metsatulekahjud kuumadel ja kuivadel aastaaegadel. Kuna kuivad lehed, põõsad, rohi ja surnud puit on kergesti süttivad, on need kergesti süttivad. Süttimine võib toimuda loomulikul teel, näiteks välgulöögist, või vallandada kogemata, näiteks sigaretitükkidest.
Mõnikord võib süütamine olla ka tahtlik, näiteks maa puhastamiseks või saabuva metsatulekahju ohjeldamiseks, eemaldades taimestiku, mis annaks sellele rohkem kütust. Sellised tulekahjud lõppevad tavaliselt siis, kui taimestikku pole enam põletada või vihma tõttu.

Kui tulekahjud põlevad läbi taimestiku või metsade, eraldub atmosfääri suitsu ja süsinikku. Kuid tulekahjud vabastavad ka toitaineid pinnasesse ja on oluline osa ökoloogilisest järjestusest, taimede idanemisest ja mulla parandamisest, märgib NASA. Põlengu suurus sõltub olemasoleva taimestiku hulgast ning ka tuule tugevusest ja suunast.
Lisaks Kreekale ja USA-le toimusid ka Türgis metsatulekahjud, mille tulemusena andsid võimud korraldusi massiliseks evakueerimiseks. Türgi president Tayyip Erdoğan on nimetanud neid kõige hullemateks metsatulekahjudeks, mida riik on kogenud, samas kui Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis vabandas metsatulekahjudele reageerimise nõrkuse pärast.
| Miks on 'Olümpia' nahkhiire 2000 km pikkune lend teadlasi huvitanud?Milline on olukord praegu Kreekas?
Kreeka kohaliku meedia teatel põleb teisipäeva seisuga ulatuslik metsatulekahju Kreeka suuruselt teise saare Evia põhjatipus, mis asub mandri lähedal. Tulekahju sai alguse 3. augustil ja on hävitanud suurema osa saare põhjaosast.
Kathimerini teatas, et tulekahju on hävitanud kodusid ja ettevõtteid ning toonud kaasa kümnete külade evakueerimise. Need tulekahjud, mida Mitsotakis kirjeldas kui enneolematu ulatusega looduskatastroofi, on hävitanud ka suure osa metsadest kahjustatud piirkondades.
See pole aga ainus kulupõleng Kreekas – riigis on aktiivseid veel mitu. Üks olulisemaid metsatulekahjusid on Peloponnesose lõunaosas.
Teisipäeval teatas Kreeka ajaleht Ta Nea, et tulekahju Põhja-Evias võtab uue pöörde, kus tugev tuul lõi Pefki valla lähedal juba möllavale leegile suure rinde.
Nende metsatulekahjude tekitatud kahju tõttu valmistub Kreeka valitsus kuulutama ohvritele toetust. Kathimerini teatas ka, et Kreekas on viimase kolme aastakümne halvim kuumalaine, mis on saatnud temperatuuri kuni 45 kraadi ja muutnud oma hinnatud männimetsad luukuivadeks tindikastideks.
Mure metsatulekahjude pärast
Kulutulekahju täpset allikat on raske kindlaks teha. Kuuma ja kuiva ilmaga Kreekas pole metsatulekahjud ebatavalised.
Kuid valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) viimane aruanne on tähistanud – nagu ka seda eelmistel aruannetel – ilmastikunähtusi, nagu sagedased kuumalained, äärmuslikud vihmasajud ja merepinna tõus. Mõned neist teguritest võivad mõjutada metsatulekahjude kulgu.

Näiteks võib ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus põhjustada intensiivsemaid kuumalaineid. Seetõttu võivad kliimamuutustest tulenevad üha soojemad ja kuivemad ilmastikutingimused põhjustada äärmuslikumaid tulekahjusid ja äärmuslikumaid tulekahjude hooaegu.
Nii märgiti ka alates 2020. aasta jaanuarist avaldatud teadusartiklite ülevaates, milles püüti tuvastada seost kliimamuutuste ja tuleohu vahel. Läbivaatamise käigus tehti tähelepanek, et inimtegevusest tingitud kliimamuutused soodustavad tingimusi, millest metsatulekahjud sõltuvad, suurendades nende tõenäosust ja muutes väljakutseid tõrjumiseks.
Londoni Imperial College'i tule- ja loodusteaduste professor Guillermo Rein ütles Science Media Centerile, et kuigi Põhja-Ameerikas ja Euroopas on suvi osa eeldatavast metsatulekahjude hooajast, on see suurte metsatulekahjude arvu märkimisväärne suurenemine USA-s ja Euroopas. Vahemeri, mis teeb murelikuks.
Rein ütles ka, et võib esineda nii häid kui ka halbu kulupõlenguid ning see, mida maailm praegu näeb, on üha rohkem halbu kulupõlenguid, arvestades, et tuhandeid inimesi on evakueeritud ning kodud ja ettevõtted hävinud. Möödunud aastal USA California osariigi metsatulekahjude hooaeg oli üks hullemaid – evakueeruma oli sunnitud üle 100 000 inimese ja hävitati miljoneid hektareid maad.
Jagage Oma Sõpradega: