Selgitatakse: millised takistused seisavad Joe Bideni ja presidendiameti vahel?

Trump on juba keeldunud möönmast ja on selle asemel lubanud alustada Bideni kampaania vastu juriidilist rünnakut, et vaidlustada nende võit.

Valitud president Joe Biden annab laupäeval, 7. novembril Delaware'i osariigis Wilmingtonis oma toetajatele žesti. (Foto: AP)

Demokraat Joe Biden alistas laupäeval, peaaegu neli päeva pärast riigi valimispäeva, president Donald Trumpi, saades USA 46. presidendiks. Seni üle 75 miljoni häälega on valitud president Biden saanud üle 50 protsendi riigi rahvahäältest, Trumpi 48 protsendiga.

Kõigil muudel valimistel oleks pidanud järgmise kahe kuu jooksul toimuma sujuv võimu üleminek ametisolevalt presidendilt tema järeltulijale. Kuid need pole tavalised valimised. Bideni ja tema ametliku inauguratsiooni vahel, mis peaks toimuma järgmise aasta 20. jaanuaril, võib olla palju võimalikke takistusi.

Tegelikult hoiatas mitu kuud enne valimispäeva enam kui 100 endisest valitsus- ja sõjaväeametnikust, akadeemikust ja ajakirjanikust koosnev kaheparteiline rühmitus, kes nimetas end Transition Integrity Projectiks, et üleminekuprotsess võib lõpuks viia isegi põhiseadusliku kriisini.

Mis siis, kui Trump ei anna järele?

Trump on juba keeldunud möönmast ja on selle asemel lubanud alustada Bideni kampaania vastu juriidilist rünnakut, et vaidlustada nende võit. Kuid kuigi privaatne telefonikõne võistluse võitjale ja avalik järeleandmine on Ameerika pikaajalised traditsioonid, pole need sugugi kohustuslikud.

Bideni pressiesindaja Trumpi vastu suunatud rünnakus tegi nüri avalduse, milles öeldakse, et valitsus on täiesti võimeline saatma rikkujaid Valgest Majast, kui selleks vajadus tekib.

Kuid Trumpil on ametisoleva presidendina mõned juriidilised kohustused. Ta peab hoolitsema logistika eest, et Bideni meeskond saaks lõpuks juhtimise üle võtta. BBC andmetel on Trumpi administratsioon seda protsessi juba alustanud.

Ka jaotises Explained | Trump ütleb, et valimised 'varastati temalt'. Millised on tema süüdistused?

Millised õiguslikud väljakutsed võivad Bidenil silmitsi seista?

Trumpi kampaania on esitanud hulga kohtuasju, milles vaidlustati valimistulemused erinevates peamistes lahinguväljaosariikides üle kogu riigi, kus president sai napi ülekaaluga lüüa. Enamik juhtumeid esitati Pennsylvanias, Georgias, Nevadas ja Michiganis, kus Trumpi kampaania nõudis loenduse peatamist või täielikku lõpetamist.

Trump on korduvalt teinud vahet legaalsete ja ebaseaduslike häälte vahel – viimane viitab puudujate hääletustele, mis tema väitel saadeti ilma tõenditeta sisse pärast valimispäeva.

Tegelikult väitis Trumpi advokaat Rudy Giuliani, et varsti pärast seda, kui Associated Press ennustas Bideni võitu Pennsylvanias, mis viis ta üle 270 valijamehe häälest, mida tal oli vaja presidendiks saada, et Philadelphias oli puudujate häälte lugemine ja töötlemine olnud pettus.

Kuid õiguseksperdid on öelnud, et nendel kohtuasjadel on vähe võimalusi destabiliseerida Bideni juhtpositsiooni, mis on viimase kahe päeva jooksul ainult laienenud. Tegelikult on mitu hagi juba tagasi lükatud. Selle põhjuseks on asjaolu, et USA-s on valijate pettused äärmiselt haruldased, kuna valimisametnikud jälgivad hoolikalt hääletussedelite töötlemist ja lugemist, eriti posti teel.

Kas mõnes osariigis võiks ülelugemine toimuda?

Jah. Mitmed USA osariigid lubavad ülelugemisi korraldada, kui kandidaatide häälte vahe jääb teatud piiridesse või kui avastatakse hääletamisel rikkumisi.

Näiteks osariikides nagu Wisconsin võib kandidaat nõuda ülelugemist, kui marginaal on alla 1 protsendipunkti. Trumpi kampaania on juba palunud osariigis ülelugemist, kus Biden juhib umbes 0,7 protsendipunktiga.

Samal ajal peab Gruusias ülelugemiseks olema alla 0,5 protsendi antud häältest. Osariigi valimisametnikud nõudsid reedel ülelugemist, kuna võistlust peeti liiga lähedal. Biden juhib siin praegu vaid 0,2 protsendipunktiga.

Kuid ülelugemised muudavad võistluse tulemusi harva. Hääletusreformi rühmituse FairVote avaldatud andmete kohaselt on aastatel 2000–2019 toimunud 5778 üleriigilist valimist. Nendest 31 viisid üle osariigi ülehäälendamiseni. Vaid kolm neist ülelugemistest lõppesid esialgse tulemuse ümberpööramisega.

Ka jaotises Explained | Mida tähendab valitud president Joe Biden India ja selle suhete jaoks USAga?

Kes on valijad ja millised on nende ees seisvad väljakutsed?

USA valimiskolledži süsteemi kohaselt ei hääleta valijad otse presidendikandidaatide endi poolt. Selle asemel, et hääletada kas Trumpi või Bideni poolt, valivad nad tegelikult valija, kes on selle kandidaadi partei esindaja. Valijad omakorda andsid oma hääle presidendile.

USA valimiskolledži süsteem hõlmab 538 valijat kõigist 50 osariigist. Võitmiseks peab kandidaat koguma vähemalt pool pluss üks ehk kokku 270 valijahäält.

Nädal pärast valimispäeva hakkavad osariigid kinnitama valimistulemusi. Kuigi uudisteorganisatsioonid on võistluse võitjale juba helistanud ning Biden ja Harris on pidanud oma vastuvõtukõnesid, kohustab USA seadus, et osariigi tulemused ei ole ametlikud enne, kui üleriigiline sertifitseerimisprotsess on lõpule viidud.

14. detsembril kogunevad erakondade valitud valijad, et anda oma hääled presidendiks. Kui üldiselt tegutsevad need valijad rahva tahet järgides, siis põhiseadus seda ei garanteeri.

Aeg-ajalt tuleb ette uskmatu valija – valimiskogu liige, kes ei hääleta presidendikandidaadi poolt, kelle poolt ta lubas hääletada, vaid hääletab hoopis mõne teise kandidaadi poolt või ei hääleta üldse. Kuid mitmed USA osariigid nõuavad oma presidendivalijatelt hääletamist vastavalt rahvahääletusele.

USA rahvusarhiivi veebisaidi andmetel on harvad juhud, kui valija läheb oma lubadusele vastu. Kogu meie kui rahva ajaloo jooksul on enam kui 99 protsenti valijatest hääletanud nii, nagu on lubanud, seisab veebisaidil avaldatud kokkuvõttes.

Selle aasta alguses otsustas ülemkohus, et üksikud osariigid võivad kehtestada valijate hääletamisviisidele piiranguid tagamaks, et nad ei rikuks antud hääleõigust.

23. detsembriks peavad vastavatest osariikidest Capitol Hillile jõudma kinnitatud valijate hääled. Uus kongress vannutatakse ametisse 3. jaanuariks ning kolm päeva hiljem kogunevad esikoja ja senati ühisistung, et lugeda kokku valijate hääli ja lõpuks välja kuulutada tulemus.

Kui hääled on kokku loetud ja näib, et üks kandidaat on saanud presidendikoha võitmiseks vajalikud 270 valijameeste häält, teatab asepresident – ​​kes on ka senati president – ​​ametlikult tulemuse. Express Explained on nüüd Telegramis

See kongressi loendus on viimane kord, kui kandidaat saab tulemusi vaidlustada. Kaebuse käsitlemiseks peab kaebuse esitama kirjalikult vähemalt üks esindajatekoda ja senati liige. Seejärel arutatakse ühisistungil vastulauset kuni kaks tundi. Vastulause edasiliikumiseks peavad mõlemad kojad olema ühel meelel.

Kui demokraatidel õnnestub säilitada kontroll maja üle ja vabariiklased kontrollivad senatit, on vastulausel raske edasi liikuda.

Lõpuks tähistab 20. jaanuaril toimuv inauguratsiooniüritus üleminekuprotsessi kulminatsiooni, kus uus president ja asepresident annavad ametivande.

Jagage Oma Sõpradega: