Selgitatakse: mida tähendavad Oxford-AstraZeneca Covid-19 vaktsiini viimased efektiivsusandmed

Oxfordi ülikooli ja AstraZeneca 3. faasi kliinilise uuringu vahetulemuste kohaselt oli vaktsiini efektiivsus sümptomaatilise Covid-19 vastu 79 protsenti.

Viaal AstraZeneca Covid-19 vaktsiiniga Inglismaal Lutonis. (AP foto / Alberto Pezzali, fail)

Ravimifirma AstraZeneca positiivseks arenguks jagas ettevõte esmaspäeval julgustavaid tulemusi oma vaktsiini võime kohta vähendada Covid-19 sümptomaatilisi juhtumeid ja ennetada haiglaravi. Vaadake, millised on tulemused ja kuidas neid võrrelda andmetega, mida selle vaktsiini kohta on seni jagatud.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Mis on AstraZeneca vaktsiin?

AstraZeneca on koostöös Oxfordi ülikooliga välja töötanud AZD1222 vaktsiini. Indias ning teistes madala ja keskmise sissetulekuga riikides toodab ja tarnib seda nime Covishield India Serum Institute of India (SII) ülikooli ja Rootsi-Briti ravimitootja litsentsi alusel.

Vaktsiin töötab, kasutades nohu šimpansi adenoviiruse nõrgestatud versiooni, mis kannab koodi SARS-CoV-2 viiruse pinnal piike tekitava valgu valmistamiseks. Pärast kehasse süstimist hakkavad adenoviirusega nakatunud rakud tootma piigivalku ja organismil tekib sellele eeldatavasti immuunvastus.

Millised on viimased leiud ja mida need tähendavad?

Oxfordi ülikooli ja AstraZeneca andmetel näitavad 32 000 osalejaga USA-s, Tšiilis ja Peruus läbi viidud 3. faasi kliiniliste uuringute vahetulemused, et vaktsiini efektiivsus sümptomaatilise Covid-19 vastu oli 79%. Veelgi olulisem on see, et tõhusus raske või kriitilise sümptomaatilise Covid-19 korral oli 100 protsenti.

See tähendab, et nendes uuringutes vaktsineeritutel vähenes Covid-19 sümptomite saamise võimalus 79 protsenti võrreldes vaktsineerimata isikutega. See tähendab ka seda, et vaktsiin suutis hoida kõiki, keda vaktsineeriti, raskete ja kriitiliste sümptomite tekke eest, mis vajaksid haiglaravi.

Miks on see märkimisväärne?

Need vahetulemused näitavad, et vaktsiini efektiivsus nendes uuringutes on palju suurem kui selle efektiivsus uuringutes, mis viidi läbi sellistes riikides nagu Ühendkuningriik ja Brasiilia. Vaktsiini efektiivsus USA, Peruu ja Tšiili uuringutes oli sümptomaatilise Covid-19 puhul 79 protsenti, kui teine ​​annus manustati neli nädalat pärast esimest.

Ühendkuningriigis ja Brasiilias läbiviidud uuringute puhul ütles AstraZeneca 2020. aasta novembris, et vahetulemused näitasid, et kahe vaktsiini täisannuse efektiivsus, mis manustati neljanädalase vahega, oli 62-protsendiline. See arv oli veelgi väiksem ajakohastatud uuringus, mis põhineb 3. faasi katsetel, milles osales 17 177 osalejat Ühendkuningriigis, Brasiilias ja Lõuna-Aafrikas. Selle uuringu kohaselt, mis esitati The Lancetile veebruaris eeltrükina, oli vaktsiini efektiivsus ligikaudu 54,9%, kui teine ​​annus manustati vähem kui kuus nädalat pärast esimest.

Millised on viimase uuringu hoiatused?

Viimase uuringu tulemused on potentsiaalselt tingitud erinevustest kriteeriumides, mida kasutatakse nende uuringute vahel, et klassifitseerida, kas osalejatel on haigus.

Absoluutne efektiivsus on selles uues uuringus kõrgem kui Oxfordi juhitud uuringutes, kuna efektiivsust mõjutavad protokolli juhtumimääratlus (raskemate juhtumite puhul kõrgem) ja populatsioon, milles uuring läbi viiakse. Tänased leiud on kooskõlas teiste suuremate vaktsiinide arendajate järeldustega, kes uurisid tõhusust USA-s, teatas Oxfordi ülikool.

Tulemusi mõjutas ka uuringus osalenud elanikkond. Näiteks USA kohtuprotsessis läbi viidud vaheanalüüsis oli ligikaudu 79 protsenti valgenahalised, 22 protsenti hispaanlased, kaheksa protsenti afroameeriklased, neli protsenti põlisameeriklased ja neli protsenti Aasia päritolu.

Jagage Oma Sõpradega: