Selgitatakse: Mis on helibuum, mis Bengalurut raputas?
Kuni heliallikas liigub aeglasemalt kui heli kiirus ise, jääb see allikas – näiteks veoauto või lennuk – igas suunas liikuvate helilainete sisse. Kui lennuk liigub ülehelikiirusel – see tähendab kiiremini kui heli –, liigub helilainete väli lennuki taha.
Statsionaarne vaatleja ei kuule ülehelikiiruse lennu lähenedes heli, kuna helilained on viimase tagaosas. (Foto: Wikimedia Commons) The Bengalurus kuuldud 'valju heli'. Kolmapäeva pärastlõunal, mis hämmastas lakke linnaelanikke, selgus, et see pärines IAF-i testlennult, mis hõlmas ülehelikiirusega profiili. Selliste kiirete lendude tekitatud heliefekti nimetatakse helibuumiks.
Bengaluru kaitseministeeriumi prokuratuur ütles avalduses: Tõenäoliselt kuuldi helibuumi ajal, mil lennuk aeglustus ülehelikiiruselt allahelikiirusele 36 000–40 000 jala kõrgusel. Ta kinnitas, et õhusõiduk kuulus õhusõidukite süsteemide ja katsetamise asutusele (ASTE) ja oli lennanud eraldatud õhuruumis väljaspool linna piire.
India õhujõudude väljaõppejuhatuse peakorter ütles linnas kostvat ebatavalist heli selgitades eraldi avalduses: Need (testlennud) tehakse kindlaksmääratud sektorites tunduvalt kaugemale linna piiridest. Arvestades aga linna atmosfääritingimusi ja vähenenud mürataset neil aegadel, võib lennukiheli muutuda selgelt kuuldavaks ka siis, kui see juhtus linnast väljas.
Mis on 'helibuum'?
Heli levib lainetena, mis kiirguvad selle allikast väljapoole. Õhus sõltub nende lainete kiirus mitmest tegurist, näiteks õhutemperatuurist ja kõrgusest.
Statsionaarsest allikast, näiteks televiisorist, levivad helilained kasvava raadiusega kontsentrilistes sfäärides väljapoole.
Kui heliallikas – nt veoauto – liigub, lähenevad järjestikused veoki ees olevad lained üksteisele ja selle taga olevad lained levivad. See on ka Doppleri efekti põhjus – mille puhul esiosa kobarlained paistavad paigalseisvale vaatlejale kõrgema sagedusega ja tagapool laialivalguvaid laineid vaadeldakse madalama sagedusega.
Kuni heliallikas liigub aeglasemalt kui heli ise, jääb see allikas – näiteks veoauto või lennuk – igas suunas levivate helilainete sisse.
Kui õhusõiduk liigub ülehelikiirusel – see tähendab kiiremini kui heli (>1225 km/h merepinnal), siis liigub helilainete väli lennuki taha. Statsionaarne vaatleja ei kuule seega heli, kui läheneb ülehelikiirusel lend, kuna helilained on viimase tagaosas.
Sellistel kiirustel sunnitakse nii vastloodud kui ka vanad lained lennuki tagaosas asuvasse piirkonda, mida nimetatakse 'Machi koonuseks', mis ulatub veesõidukist välja ja lõigab Maa hüperboolikujulise kõveraga ning jätab jälje nn. 'buumi vaip'. Valju heli, mida Maal sel ajal kuuleb, nimetatakse helibuumiks.
Kui sellised lennukid lendavad madalal kõrgusel, võib helibuum muutuda piisavalt intensiivseks, et põhjustada klaasi pragunemist või terviseriske. Maapealsed ülehelikiirusega lennud on seetõttu paljudes riikides keelatud.
Ülehelikiirusega lennud
1947. aastal murdis esimesena helibarjääri Ameerika sõjaväe piloot Chuck Yeager, kes lendas Bell X-1 lennukiga 1127 km/h. Sellest ajast peale on järgnenud palju ülehelikiirusega lende, mille täiustatud konstruktsioonid võimaldavad kiirust üle 3 Machi ehk kolm korda helikiirusest.
India õhujõudude veebisaidi andmetel on India kiireimad lennukid Sukhoi SU-30 MKI (2,35 Machi) ja Mirage-2000 (2,3 Machi).
Jagage Oma Sõpradega:
