Selgitatakse: Mis on meretatipuhang Türgis ja milline on selle mõju mere ökosüsteemile?

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles, et probleemi lahendamiseks ja riigi merede kaitsmiseks astutakse märkimisväärseid samme. Aga mis on meretatt ja kuidas see praeguse kriisi põhjustas?

Aerofoto Istanbuli Aasia poolel asuvast Pendiki sadamast, millel on näha tohutut massilist mereliima. (AP foto)

Türgis on tekitanud kasvavat keskkonnamuret riigi meredesse kuhjuva meretati, halli või rohelise muda limakihi kuhjumise pärast, mis võib mere ökosüsteemile märkimisväärset kahju tekitada.

Türgi Marmara meri, mis ühendab Musta merd Egeuse merega, on olnud tunnistajaks suurimale meretatipuhangule. Muda on märgatud ka külgneval Mustal ja Egeuse merel.

Kuna limane kiht levib üle riigi merede, kutsutakse praegu tungivalt üles kriisiga toime tulema.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles, et probleemi lahendamiseks ja riigi merede kaitsmiseks astutakse olulisi samme. Aga mis on meretatt ja kuidas see praeguse kriisi põhjustas? Selgitame.

Mis põhjustab Türgi meredes meretatti?

'Meretatt' on mereliim, mis tekib vetikate toitainetega ülekoormamisel veereostuse ja kliimamuutuste mõju tõttu. Toitainete ülekoormus tekib siis, kui vetikad naudivad globaalsest soojenemisest tingitud sooja ilma. Veereostus suurendab probleemi.

Keskkonnaeksperdid on öelnud, et kliimamuutustest põhjustatud fütoplanktoni ületootmine ning olme- ja tööstusjäätmete kontrollimatu merre viskamine on viinud praeguse kriisini.

Paks limane orgaanilise aine kiht, mis näeb välja nagu viskoosne, pruun ja vahune aine, on levinud läbi mere Istanbulist lõuna pool ning katnud ka sadamad ja rannajooned.

Erdoğan on öelnud, et kriisi põhjustab reovee merre uputamine koos temperatuuri tõusuga. Ta on süüdistanud haiguspuhangut 16 miljonile elanikule koduks olevast linnadest, näiteks Istanbulist, puhastamata vee merre juhtimisest.

'Meretati' puhang registreeriti riigis esmakordselt 2007. aastal. Siis märgati seda ka Egeuse meres Kreeka lähedal. Kuid praegune puhang Marmara meres on riigi ajaloo suurim.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Kui halvasti võib kriis mere ökosüsteemi mõjutada?

Lima kasv, mis hõljub merepinnal pruuni flegmana, kujutab tõsist ohtu riigi mereökosüsteemile. Sukeldujad on öelnud, et see on põhjustanud kalapopulatsiooni massilist hukkumist ning tapnud ka teisi veeorganisme, nagu korallid ja käsnad.

Liim katab praegu merepinda ja on levinud ka 80–100 jala sügavusele pinnast. Kui seda ei kontrollita, võib see põhja vajuda ja katta merepõhja, põhjustades mere ökosüsteemile suurt kahju.

Aja jooksul võib see mürgitada kogu vee-elustiku, sealhulgas kalad, krabid, austrid, rannakarbid ja meretähed.

Lisaks vee-elustikule on meretatipuhang mõjutanud ka kalurite toimetulekut. Nad on öelnud, et muda koguneb nende võrkudesse, muutes need nii raskeks, et need purunevad või lähevad kaduma. Veelgi enam, paelte katmine lima muudab võrgud kaladele nähtavaks ja hoiab need eemal.

Mõned kalurid on viidanud ka sellele, et probleem on eksisteerinud juba pikka aega ning vee-elustikud said mürgitust jäätmete mahapanemise ja globaalse soojenemise tõttu. Aastatega on nende saak tunduvalt vähenenud ja kalu on meres vähemaks jäänud. See on süvendanud kalurite majanduskriisi.

Mõned eksperdid on ka hoiatanud, et 'meretatt' võib sellistes linnades nagu Istanbul põhjustada vee kaudu levivate haiguste, näiteks koolera puhangu.

Ökoloogid ütlesid, et Türgi meredes hõljuv pruun liim on märk sellest, kuidas mere ökosüsteem võib kahjustada saada ja milline on selle mõju keskkonnale tervikuna, kui ei võeta tõsiseid samme reostuse ja globaalse kriisi lahendamiseks. soojendamine.

Milliseid samme võtab Türgi kriisi lahendamiseks?

President Erdoğan on öelnud, et astutakse samme, et päästa meie mered sellest limaõnnetusest, mis viib Marmara mereni. Ma kardan, et kui see laieneb Mustale merele... on häda tohutu. Peame selle sammu viivitamata astuma, tsiteeris teda BBC.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kõneleb 5. juunil Istanbulis keskkonnaüritusel. (AP foto)

Türgi keskkonnaminister Murat Kurum ütles, et kogu Marmara meri muudetakse kaitsealaks. Lisaks võetakse meetmeid reostuse vähendamiseks ning rannikuäärsete linnade ja laevade reovee puhastamise parandamiseks.

Loodetavasti kaitseme üheskoos oma Marmara katastroofitõrjeplaani raames. Astume kolme aasta jooksul kõik vajalikud sammud ja realiseerime projektid, mis ei päästa mitte ainult olevikku, vaid üheskoos ka tulevikku, vahendas Kurumi sõnu The Guardian.

Ta ütles ka, et teisipäeval alustatakse Türgi suurimat merepuhastusoperatsiooni ning kutsus kohalikke elanikke, kunstnikke ja valitsusväliseid organisatsioone üles abi andmiseks käsi lööma. Lisaks ütles ta, et Türgi on plaaninud vähendada lämmastiku taset meres 40%, mis aitaks kriisiga toime tulla.

Kõik pole aga selles veendunud, eriti pärast seda, kui Erdoğani valitsuskoalitsioon lükkas tagasi peamise opositsioonipartei CHP ettepaneku moodustada meretatikriisi uurimiseks parlamendikomisjon.

CHP seadusandja Ali Oztunc kutsus Erdogani valitsust üles kiitma heaks Pariisi kliimamuutuste kokkulepe, mille eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja alandada globaalset temperatuuri.

Marmara meri on sisemeri, kuid kahjuks muutub see vale keskkonnapoliitika tõttu sisemaa kõrbeks, ütles ta AFP-le, lisades, et valitsus peaks kehtestama ranged karistused jäätmekäitluskohtadele, mis ei järgi reegleid.

Bandırma Onyedi Eylüli ülikooli mereteaduskonna dekaan Mustafa Sari ütles Al Jazeerale, et hoiatas kriisi eest rohkem kui aasta tagasi, kuid midagi ette ei võetud. Ta tõi välja, et töötlemata jäätmeid ja põllumajanduse äravoolu on aastakümneid otse merre valatud. 40 aastat on seda valesti tehtud. Sellel ei ole ühte kindlat põhjust, vaid palju probleeme. Kõik on süüdi. See on viimane hoiatus, et me peame sellega midagi ette võtma, ütles ta.

Üha suuremat muret on tekitanud ka president Erdogani 15 miljardi dollari suurune Istanbuli kanali megaprojekt, mille eesmärk on kaevata ligi 17 km pikkune kanal Musta ja Marmara mere vahele. Ökoloogid on väitnud, et see samm võib tõsiselt kahjustada juba niigi haiget mereökosüsteemi.

Professor Bayram Ozturk Türgi mereuuringutest ütles BBC-le, et kui Istanbulist väljapumbatava reovee puhastamiseks ja puhastamiseks ei tehta uusi investeeringuid, pole kriisile pikaajalist lahendust.

Jagage Oma Sõpradega: