Selgitatakse: Mis on romade holokausti mälestuspäev?

Holokausti ajal tapsid natsid ja nende liitlased kõikjal Euroopas ligikaudu pool miljonit roma last, naist ja meest.

Natsivõimud sundisid romad sunnitöö, massimõrvade ja vangistamise kohtadesse ning mõrvasid holokausti ajal tuhandeid romasid.(Allikas: Wikimedia Commons)

Aastatel 1940–1944 elasid romad koonduslaagrites kohutavates tingimustes, kusjuures dokumenteeritud surmajuhtumid olid piisava toidu, kanalisatsiooni, peavarju ja ravimite puudumise tõttu, eriti Lodzi, Chelmno, Maržani, Lackenbachi ja Salzburgi laagrites.

Holokausti ajal tapsid natsid ja nende liitlased kõikjal Euroopas ligikaudu pool miljonit roma last, naist ja meest. Neid vähemtuntud holokausti ohvreid meenutatakse nüüd 2. augustil,pärast aastaid kestnud romi aktivistide kampaaniat, milles palusid tunnustada romade kantud julmusi. 8. aprillil 2015 kuulutas Euroopa Parlament 2. augusti iga-aastaseks Euroopa romide holokausti mälestuspäevaks, et mälestada pogrommide käigus hukkunud romasid.

Juba enne pogromme, mida nimetatakse ka Porajmoseks või mõne romi keele murrete hävitamiseks, olid romad, sintid ja teised romi hõimud silmitsi tagakiusamise, diskrimineerimise ja häbimärgistamisega, mis kõik muutus mitmeks, kui Hitler Natsi-Saksamaal võimule võttis. Hitleri tõus juhtpositsioonile suurendas vaenulikku retoorikat juba tõrjutud rahva vastu ja natsid hakkasid romasid väidetavalt rassilistel põhjustel edasiseks eraldamiseks välja valima ja pidasid neid rassiliselt madalamateks.

Miks natsid romasid taga kiusasid?

Jeruusalemma Yad Vashemi arhiivi andmetel pidas natsiideoloogia romasid rassiliselt ja sotsiaalselt alaväärtuslikeks inimesteks, kes tuleb saksa rahvusest välja juurida. Kuid natside poliitika tegi vahet mitterändavatel ja rändavatel romidel, kus selle tagakiusamise all kannatasid kõige rohkem rändavad romid. Tema päevikus' Kirjavahetus: Mustlased ja holokaust Ajaloolane Yehuda Bauer kirjutas, et SS määratles mustlased Saksamaal päriliku asotsiaalse elemendina ning algsete aaria mustlaste ja madala klassi sakslaste rassilise seguna. Nad ei saanud kuigi hästi eitada mustlaste aaria päritolu, kuid nad väitsid, et mustlaste veri oli hõrenenud.

Natsivõimud sundisid romad sunnitöö, massimõrvade ja vangistamise kohtadesse ning mõrvasid holokausti ajal tuhandeid romasid. USA holokausti memoriaalmuuseumi arhiivis on kirjas, et romad tapeti Auschwitz-Birkenaus, Chelmnos, Belzecis, Sobiboris ja Treblinkas ning vangistati Bergen-Belseni, Sachsenhauseni, Buchenwaldi, Dachau, Mauthauseni ja Ravensbrücki koonduslaagrites. Yad Vashemi arhiivi andmetel mõrvati ainuüksi Auschwitz-Birkenaus Teise maailmasõja ajal umbes 25 000 romat. USA holokausti memoriaalmuuseum usub, et natsid hävitasid 25 protsenti Euroopa romadest.

Mida natsid romadega tegid?

Aastatel 1940–1944 elasid romid koonduslaagrites kohutavates tingimustes, kusjuures dokumenteeritud surmajuhtumid olid tingitud piisava toidu, kanalisatsiooni, peavarju ja ravimite puudumisest, eriti Lodzi, Chelmno, Maržani, Lackenbachi ja Salzburgi laagrites.—viimased kolm olid asetanud romad eriti kohutavates tingimustes.

Auschwitz-Birkenaus eraldati romad koos peredega mustlasperelaagriks nimetatavasse kompleksi, kus SS-i arstiteadlased Josef Mengele juhendamisel allutasid perekondadele rängalt piinamist ja viisid läbi katseid vangistatud romade, sealhulgas lastega, eriti kaksikud, kääbussuga inimesed ja naised, keda nad jõuga steriliseerisid.

Pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas jätkus romide tagakiusamine kogu kontinendil. Pärast asutamist 1949. aastal tunnustas Saksamaa Liitvabariik holokausti ja määras juudi ohvritele hüvitisi, kuid ei tunnistanud romade tagakiusamist. Paljud endised natside ametnikud integreerusid vaikselt avalikku ellu ja eitasid, et romad olid langenud rassilise diskrimineerimise, segregatsiooni ja julmuste ohvriks.

Mis juhtus romadega pärast Teise maailmasõja lõppu?

1979. aastal pälvisid holokausti roma ohvrid mõningase tunnustuse pärast seda, kui tLääne-Saksamaa föderaalparlament tunnistas, et romide tagakiusamine natside ajal oli rassilistel põhjustel ja andis romidele õiguse taotleda hüvitist nende tagakiusamise ja kaotuste eest. Kuid selleks ajaks olid paljud romidest ellujäänud surnud.

Pärast sõja lõppu oli koonduslaagrites ellu jäänud romade tunnistusi vähe dokumenteerida. Aastate jooksul leiti romade kallal toime pandud julmuste kohta tõendeid väljasaatmispaberitest, vastuvõtmis- ja üleandmisnimekirjadest, vahistamisprotokolidest, kohtumenetlustest jne. Tänapäeval on USA holokausti memoriaalmuuseum, Shoahi sihtasutus ja Mémorial de la Shoah ühed vähesed institutsioonid, kes on dokumenteerinud mõned ellujäänute suulised tunnistused. Need suulised tunnistused on andnud individuaalseid ja kollektiivseid mälestusi romi kogukondadest Euroopas, kuid vaevu kriibivad pinda, mil määral romasid taga kiusati.

Kuidas on Kas täna tähistatakse romade holokausti mälestuspäeva?

Euroopa Komisjon koos Auschwitzi mälestusmärgi ja romade õiguste eest seisvate rühmadega kogunesid Auschwitzi memoriaali juurde, et mälestada 75. aastapäeva SS-valvurite poolt Auschwitzis vangistatud viimaste roma perekondade tapmisest. Google'i kunsti- ja kultuurikogu romade kohta Auschwitzis on veebiarhiiv fotode ja dokumentidega, mis annavad ülevaate romide ja sintide tagakiusamisest natside poolt. Twitteris on räsimärk #2August olnud trendikas, et jagada pilte mälestusteenistustelt kogu Euroopas ja tõsta teadlikkust romade ajaloost.

Millised on probleemid, millega romad praegu Euroopas silmitsi seisavad?

Euroopa Liidu andmetel seisavad praegu Euroopas ligikaudu 10–20 miljonit romat jätkuvalt silmitsi rassilise diskrimineerimise, eelarvamuste, ahistamise ja sotsiaalse tõrjutusega. 2011. aastal töötas EL välja raamistikuRiiklikud romade integratsioonistrateegiad aastani 2020, et kaotada lüngad, mis võimaldavad romide, keda EL peab Euroopa suurimaks vähemuseks, jätkuvat majanduslikku ja sotsiaalset marginaliseerimist. Kuid jätkuv tagakiusamine ja romide vastane rassism muudavad aELi raamistiku sünge pilkamine, ütlesBernard Rorke, advokaadiametnikEuroopa Romade Õiguste Keskus, mustlaste juhitud rahvusvaheline avalike huvide õigusega tegelev organisatsioon, mille peakorter asub Budapestis, antud intervjuus sellel veebisaidil .

See vägivald ei toimu vaakumis. Liiga sageli on vägivaldsed rassistid mõistnud poliitikute ja meedia romadevastast vihakõnet kui üleskutset tegutseda, ütles Rorke. Euroopa on olnud tunnistajaks kohalike ja riiklike poliitikute romidevastastele kõnedele, mis omakorda julgustavad ettekavatsetud rünnakuid romide kodude vastu. Rorke selgitas, et need rünnakud toimuvad sageli siis, kui kohalikud ja riiklikud poliitikud räägivad avalikult mustlastega tegelemise vajadusest ja näivad arusaadavalt mõistvat vägivaldset liialdust.

Romade ees seisvad väljakutsed ei piirdu ainult rassismi, ahistamise ja vägivalla ohvriks langemisega. Paljud romid seisavad silmitsi sotsiaalse tõrjutuse, juurdepääsu puudumisega haridusele, õigusemõistmisele ja tervishoiule ning elavad vaesuses. Euroopa häbi on see, et 75 aastat pärast holokausti elavad paljud romi kodanikud lisaks vaesusele ja tõrjumisele hirmu ja hirmu elu. Rorke ütles, et valitsema valitud inimeste väljakutse on see hirm kõrvaldada, tagada kõigi romi kodanike turvalisus ja julgeolek ning tagada, et õigusriik valitseks ilma eelarvamusteta kogu Euroopas.

Jagage Oma Sõpradega: