Selgitatakse: Mis toimub Aafrika suurimas riigis Alžeerias?
ÜRO peasekretär António Guterres on liikumist kiitnud selle küpse ja rahuliku olemuse eest.
Inimesed tähistavad Alžeeria presidendi Abdelaziz Bouteflika tagasiastumisavalduse esitamist Alžeerias. (Reuters) Pärast aastaid kestnud eriarvamusi ja hiljutisi massilisi proteste astus Alžeeria vägilane Abdelaziz Bouteflika teisipäeval võimult tagasi, tehes lõpu tema 20-aastasele võimule Põhja-Aafrika riigi üle. Vaatamata ajaloolisele arengule raputab Alžeeriat jätkuvalt protestilaine, mille sihtmärgiks on seekord Bouteflika välja vahetanud ajutine valitsus.
ÜRO peasekretär António Guterres on liikumist kiitnud selle küpse ja rahuliku olemuse eest.
Alžeeria protestid
Pärast seda, kui ta 2013. aastal sai insuldi, jäi Bouteflika ratastooli ja jäi suures osas tumm. Sellest ajast peale on ta avalikkuse vaateväljast peaaegu kadunud, vaid reklaamtahvlitel ja harvadel videoesinemistel. Olles juba maadelnud ulatusliku tööpuuduse ja majandusliku allakäiguga, hakkasid alžeerlased üha enam kahtlema 82-aastase juhi sobivuses ametikohale. Püsivalt haige presidendi üle domineeris ka pereliikmete, ärimeeste ja sõjaväelaste klikk.
Avalikkuse viha käändepunkt leidis aset tänavu veebruari alguses, kui Bouteflika teatas, et kandideerib 2019. aasta aprillivalimistel viiendat korda presidendiks – see on riigi lavajuhtimisküsitluste rekordit arvestades ette teada. Tuhanded inimesed tulid tänavatele, jäädes 22. veebruaril rahvusvahelise tähelepanu keskpunkti.
Protestid laienesid kuni 3. märtsini, mil Bouteflika, tajudes esimest ohtu oma režiimile, teatas, et kui ta tagasi valitakse, kutsub ta kokku assamblee, et muuta Alžeeria põhiseadust, ning lubas samas loobuda uuesti kandideerimast pärast reformide käivitamist. koht. Kuna selle protsessi jaoks ei antud ajakava, nõudsid protestijad viivitamatut täielikku ümberkujundamist, jättes tähelepanuta tema tagasivalimise palve. Kuna pahameel aina kasvas, teatas Bouteflika 11. märtsil, et ei kandideeri viiendaks ametiajaks, ning tühistas 2019. aasta aprilli valimised, lubades samas reformi. See tõi meeleavaldajate seas kaasa edasise eskalatsiooni, kuna Bouteflika ei andnud selgelt teada, millal ta tagasi astub.
Vahepeal hakkasid isegi Bouteflika valitseva partei ja sõjaväe institutsiooni liikmed nägema protestijatega ühist eesmärki. Otsustav tõuge saabus 26. märtsil, kui armee staabiülem Ahmed Gaid Salah kutsus avalikult Bouteflikat lahkuma. Bouteflika astus lõpuks tagasi 2. aprillil.
Režiim on nüüd asendatud 90-päevase üleminekuvalitsusega, mis koosneb Bouteflika enda lojalistidest ning mida juhib kauaaegne liitlane ja endine senati juht Abdelkader Bensallah. Paljud näevad ajutist valitsust Bouteflika valitsuse jätkuna ja kardetakse sõjaväeülem Salahi vaenulikku ülevõtmist.
Alžeeria Bouteflika juhtimisel
Iseseisvumisel 1962. aastal järgnes 132-aastasele Prantsuse võimule sotsialistlik valitsus, milles Bouteflika oli noorem välisminister. Aastakümneid kestnud poliitilised repressioonid viisid 1988. aastal ülestõusuni, mis sundis valitsevat Rahvusliku Vabastusrinde valitsust reforme läbi viima. Esimestel vabadel valimistel, mis peeti naftarikkas riigis 1990. aastal, tõusid esinumbriteks islamistlikud rühmitused. Peagi haaras sõjavägi võimu ja riik sukeldus surmavasse kodusõtta, milles hukkus üle 2 lakhi.
Verest läbiimbunud konflikti venis, ulatasid sõjaväejuhid Bouteflikale, kes elas sel ajal paguluses. 1999. aastal presidendiks asudes lõpetas Bouteflika vaenutegevuse 2002. aastaks ning sellest ajast alates on teda tunnustatud stabiilsuse säilitamise eest riigis.
Sellest ajast peale on juht võimu külge klammerdunud. Paljude aastate jooksul suutis Bouteflika eriarvamusi vaos hoida, meenutades riigi sõjast räsitud minevikku. Alžeeria läbis isegi 2011. aastal araabia kevade ilma märkimisväärsete turbulentsideta.
Asjad muutusid jõumehe jaoks keeruliseks üleilmse toornafta langusega, kui tööpuudus hakkas hüppeliselt kasvama ja hoolekandeprogramme oli raske ülal pidada, põhjustades üle 50% noortega riigis laialdast rahulolematust.
Poliitilised vabadused on Bouteflika ajal olnud haruldased. Valimisi on kritiseeritud nende rikkumiste pärast. 2014. aasta valimistel kuulutati, et Bouteflika võitis 81,5% häältest, kuigi ta polnud kunagi füüsiliselt kampaaniat teinud. Ajakirjanikke ja poliitilisi oponente on samuti regulaarselt vangistatud.
Jagage Oma Sõpradega:
