Selgitatakse: mis on Hiina kulgur Zhurong, mis on mõeldud Marsi uurima?

Kosmoselaeva muljetavaldav laskumine Marsi pinnale on oluline verstapost Hiina kasvavas ambitsioonis positsioneerida end suure kosmosejõuna

Reedel, 14. mail 2021 mööduvad külastajad Pekingis Marsil kulguritest kujutavast näitusest. (AP Photo/Ng Han Guan)

Hiina mehitamata kosmoselaev Tianwen-1 maandus ohutult Marsi pinnale laupäeval, muutes riigi alles teiseks maailmas, kes on saatnud kulguri salapärast punast planeeti avastama. Maanduri pardal oli kulgur 'Zhurong', mis varsti võetakse kasutusele Marsi atmosfääri ja geoloogia uurimiseks.

Hiina kosmoseaparaat maandus riikliku meedia teatel Marsi põhjapoolkeral asuvale suurele tasandikule, mida tuntakse Utopia Planitia nime all. Hiina president Xi Jinping ütles missiooni taga olevat meeskonda õnnitledes: 'Olite väljakutseks piisavalt julge, püüdlesite tipptaseme poole ja asetasite meie riigi planeediuuringute kõrgeimatesse ridadesse.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Kosmoselaeva muljetavaldav laskumine Marsi pinnale on oluline verstapost Hiina kasvavas ambitsioonis positsioneerida end suure kosmosejõuna, nagu Jinping selle aasta alguses ütles.

Mis on Hiina Marsi missioon?

Hiina riikliku kosmoseameti poolt 2020. aasta juulis Lõuna-Hiinast käivitatud missioon Tianwent-1 koosneb orbiidist, maandurist ja golfikäru suurusest kulgurist, mille nimeks on 'Zhurong', mis on pärit Hiina rahvajuttude iidse tulejumala järgi.

Kosmoselaev jõudis Marsi orbiidile tänavu veebruaris. Missiooni eesmärk on kasutada täiel määral ära akent, mis avaneb kord kahe aasta jooksul, kui Maa ja Marss on ümber Päikese rännaku ajal üksteisele kõige lähemal.

Hiina teadlased loodavad kulguriga Marsi uurida ja selle geoloogiat vähemalt 90 päeva jooksul uurida.

Mida me teame kulgurist 'Zhurong'?

Kulgurit 'Zhurong' ei laadita kohe maandurilt maha. Esmalt uurib sond Utopia lennukit ja teeb mitu kõrge eraldusvõimega pilti, et leida kõige turvalisem koht kulguri mahapanekuks. Eesmärk on leida maatükk, kus pole kraatreid ega suuri rändrahne.

Mõne päeva pärast veereb kulgur maandurilt maha ja ühineb USA kulguritega Perseverance ja Curiosity, et uurida Punase planeedi pinda.

Umbes 240 kilogrammi kaaluv 'Zhurong' kulgur on New York Timesi andmetel pisut raskem kui NASA Spiriti ja Opportunity kulgurid, kuid vaid neljandiku Perseverance'i ja Curiosity kaalust.

Hiina kulgur on varustatud sissetõmmatavate päikesepaneelidega ja varustatud seitsme peamise instrumendiga - kaamerad, maaradar, magnetvälja detektor ja ilmajaam. Radari eesmärk on otsida märke iidsest elust ja ka maa-alusest veest.

Kuidas kulgur Marsile maandus?

Marsile maandumine pole lihtne. Pärast umbes kolm kuud ümber Punase Planeedi tiirlemist ohutuks maandumiskatseks valmistudes eraldus kulgurit kandnud maandur orbiidist ja laskus Marsi pinna poole. Eesmärk oli maanduda Utopia Planitiale, mis on ka koht, kus NASA Viking-2 1976. aastal maale jõudis.

BBC andmetel tekkis üle 3000 km laiune suur tasandik Marsi ajaloo väga varajases staadiumis. Satelliidi leiud on näidanud, et märkimisväärne kogus jääd on ladestunud sügavale Utoopia pinna alla.

China Space News ütles, et maandumismooduli sisenemisel Marsi atmosfääri kestis üheksa minutit terrorit, aeglustus ja laskus järk-järgult pinnale. Laskumise ajal kaeti kulgur algfaasi jaoks aeroshelliga. Kapsli kiirust vähendati pärast seda, kui see hakkas vastu Marsi õhku suruma. Etteantud punktis vabastati langevari, et kapsli kiirust veelgi vähendada.

Varsti pärast seda teatas Hiina uudisteagentuur Xinhua: Hiina on esimest korda jätnud Marsile jalajälje, mis on meie riigi kosmoseuuringute jaoks oluline samm.

See pole esimene kord, kui Hiina üritab Marsile kosmoseaparaati saata. Ligi kümme aastat tagasi käivitas riik Yinghuo-1 missiooni, mis lõpuks ebaõnnestus pärast seda, kui kosmoselaev põles veel Maa atmosfääris pärast seda, kui seda kandnud Venemaa rakett lendas ebaõnnestudes.

Kui 'Zhurong' tõrgeteta kasutusele võetakse, saab Hiinast esimene riik, mis oma esmase Marsi-missiooni ajal kulguri orbiidil, maandumisel ja mahalaadimisel edukalt läbib.

Millised riigid on veel suutnud Marsile kulgureid saata?

Peale Hiina on Punase planeedi pinna uurimisel kulgureid saanud kasutada vaid USA. Esimese eduka maandumise tegi NASA 1976. aasta juulis, kui kulgur Viking 1 maandus Marsile. Vahetult pärast seda saabus Viking 2 Punasele planeedile. Järgnevatel aastakümnetel saatis USA edukalt marssi uurima kulgurid Opportunity ja Spirit.

1971. aastal õnnestus endisel Nõukogude Liidul käivitada Marsi sond, kuid side katkes mõne sekundi jooksul pärast selle maandumist.

Viimati, tänavu veebruaris, maandus NASA kulgur Perseverance Punasel planeedil Jezero kraatri juures, misjärel jätkas tööd, et otsida märke möödunud eludest.

Jagage Oma Sõpradega: