Selgitatakse: Mis on 3,5 miljardi euro suurune Wirecard-pettus?
1999. aastal asutatud Wirecard pakkus elektroonilisi maksetehingute teenuseid kõigil kontinentidel. Tippajal hinnati ettevõtte väärtuseks 28 miljardit dollarit ja see kuulus Saksamaa maineka DAX aktsiaindeksi 30 börsiettevõtte hulka.
Makseettevõtte Wirecard logo on pildil Saksamaal Münchenis asuvas peakorteris esmaspäeval, 20. juulil 2020. (AP Photo/Matthias Schrader) Peaaegu kuu aega pärast seda, kui vastuoluline finantsteenuste hiiglane Wirecard kuulutas Saksamaal välja pankroti, teatas riigi majandusminister Peter Altmaier, et osaleb järgmisel nädalal Saksamaa parlamendi rahanduskomisjoni erakorralisel koosolekul ja annab täielikku teavet. Reuters teatatud.
Wirecard, mis pakkus nii elektroonilisi maksetehingute teenuseid, riskijuhtimist kui ka füüsilisi ja virtuaalseid kaarte, varises 25. juunil , olles võlgu võlausaldajatele rohkem kui 3,5 miljardit eurot (peaaegu 4 miljardit dollarit) pärast seda, kui ta avalikustas oma raamatupidamises haigutava augu, mille audiitor EY sõnul oli keeruka ülemaailmse pettuse tagajärg. Ettevõtte uus juhtkond oli pidanud võlausaldajatega kriisikõnelusi, kuid loobus eelseisva maksejõuetuse ja liigse võlgnevuse tõttu.
Skandaal, mis on vaieldamatult Saksamaa suurim pärast seda Volkswageni 2015. aasta Dieselgate'i kriis ja Siemensi 2000. aastate lõpu korruptsiooniskandaali nimetatakse Saksamaa Enroniks – viidates USA energiaettevõtte Enroni 2001. aasta raamatupidamispetusele.
Mis Wirecardis täpselt juhtus?
Wirecardi vastu oli aastaid esitatud kaebusi raamatupidamise eeskirjade eiramise kohta ja 2019. aastal said asjad teravaks pärast seda, kui Financial Times avaldas nende väidete kohta rea uurimisi. Meedia teated ja vilepuhujad väitsid, et ettevõte võltsis oma müügitehinguid, et suurendada tulusid ja kasumit.
Wirecard oli seejärel end kaitsnud ja agressiivselt kriitikutele vastu löönud, isegi Financial Timesi kohtusse kaevates.
Hiljem, 2019. aastal, kutsuti raamatupidamisbüroo KPMG välisaudiitoriks sõltumatut uurimist läbi viima. 2020. aasta aprillis tegi KPMG pommuudise, mis paljastas, et ta ei suutnud kontrollida 1 miljardi euro suurust sularahajääki ega suutnud jälgida kaupmeestele tehtud suuri ettemaksete summasid. Tulemused kutsusid esile Wirecardi tegevjuhi Markus Brauni tagandamise.
2020. aasta juunis keeldus raamatupidamisbüroo EY, Wirecardi audiitor üle kümne aasta, allkirjastamast ettevõtte 2019. aasta raamatupidamisarvestust, väites, et talle on esitatud ettevõtte raamatupidamisaruannete kohta valeandmeid, ega suutnud kinnitada, kas 1,9 miljardi euro väärtuses saldosid on olemas – umbes veerand Wirecardi kogu bilansist.
Wirecard väitis, et puuduv raha saadeti kahele Filipiinide pangale – väite, mille lükkasid ümber nii pangad kui ka riigi keskpank, kes väitis, et raha pole kunagi selle rahasüsteemi sisenenud.
Ära jäta vahele Explained | Mida IndiGo koondamised India lennundussektorile tähendavad
Wirecard AG tegevjuht Markus Braun teeb neljapäeval, 13. juunil 2019 Saksamaal Berliinis Noah tehnoloogiakonverentsil Bloombergi televisiooni intervjuu ajal pausi. (Bloombergi foto: Krisztian Bocsi) Braun astus tagasi 19. juunil ja kolm päeva hiljem tunnistas ettevõte, et 1,9 miljardit eurot ei eksisteerinud. Saksa võimud vahistasid Brauni 23. juunil.
25. juunil esitas Wirecard maksejõuetuse avalduse pärast seda, kui läbirääkimised võlausaldajatega ebaõnnestusid.
Pärast pankrotiteadet teatas EY, et on selgeid viiteid keerukale ja keerukale pettusele, mis hõlmab mitut osapoolt üle maailma, lisades, et isegi kõige jõulisemad ja ulatuslikumad auditiprotseduurid ei pruugi salajase pettuse avastada.
Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
Pettuse väljakukkumine
1999. aastal asutatud Wirecard pakkus elektroonilisi maksetehingute teenuseid kõigil kontinentidel. Tippajal hinnati ettevõtte väärtuseks 28 miljardit dollarit ja see kuulus Saksamaa maineka DAX aktsiaindeksi 30 börsiettevõtte hulka. Nüüd on sellel kahtlane eristus, kuna see on esimene DAX-i börsiettevõte, mis pankrotti läks, vaevalt kaks aastat pärast selle esmakordset lisamist.
Vastavalt a Reuters allikas võltsis Wirecard kaks kolmandikku oma müügist, mis tähendab, et hoolimata kõigist eesseisvatest juriidilistest väljakutsetest ei oleks tal võimalik kogu oma võlga tagasi maksta. Ta võlgneb oma võlausaldajatele umbes 3,5 miljardit eurot, millest 1,75 miljardit eurot pärineb 15 pangalt ning lisaks veel 500 miljonit eurot võlakirjadena.
Skandaal on tekitanud avalikkuses märkimisväärset pahameelt ning kutsutud on läbi viia regulatsioonireforme. Kui on vaja õiguslikke, seadusandlikke ja regulatiivseid meetmeid, võtame need omaks ja rakendame, ütles Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz. Skandaal nagu Wirecard on äratussignaal, et vajame rohkem jälgimist ja järelevalvet kui praegu.
Wirecard AG logo asub neljapäeval, 25. juunil 2020 ettevõtte peakorteris Münchenis, Saksamaal. (Bloombergi foto: Andreas Gebert) Ka Saksamaa föderaalse finantsregulatsiooni asutuse BaFin juht on nimetanud Wirecardi kokkuvarisemist täielikuks katastroofiks. BaFin on ise saanud kriitikat nii juhtumi käsitlemise kui ka kahe ajakirjaniku vastu kriminaalkaebuse esitamise eest. Financial Times .
Ka raamatupidamisbüroo EY on avalikkuse viha otsas. Reutersi andmetel võib suure neliku firma silmitsi seista ka kohtuvaidluste lainega, mis hõlmaks aktsionäride ja võlakirjaomanike kollektiivhagisid.
Prokurörid uurivad nüüd endist tegevjuhti Brauni seoses kahtlusega Wirecardi kontode valeandmete esitamises ja turuga manipuleerimises. Ta vabastati 5 miljoni euro suuruse kautsjoni vastu. Ettevõtte endine tegevjuht Jan Marsalek peidab end arvatavasti Venemaal ja on riigi luureagentuuri kaitse all, vahendab The Moscow Times.
Jagage Oma Sõpradega:
