Selgitatud: Mis on spektrioksjonid ja mis võib juhtuda eelseisval oksjonil?

Viimased spektroksjonid toimusid 2016. aastal, kui valitsus pakkus sagedust 2354,55 MHz reservhinnaga 5,60 000 miljonit krooni.

1. märtsil algavatel spektrioksjonitel kavatseb valitsus müüa spektrit 4G jaoks sagedusalades 700, 800, 900, 1800, 2100, 2300 ja 2500 MHz.

Telekommunikatsiooniosakond (DoT) teatas kolmapäeval, 6. jaanuaril, et 4G spektri oksjonid sagedusalades 700, 800, 900, 1800, 2100, 2300 ja 2500 MHz algavad 1. märtsist. Loaomanikel on taotlusi esitada kuni 5. veebruarini.

Mis on spektroksjonid?

Sellised seadmed nagu mobiiltelefonid ja juhtmega telefonid nõuavad signaalide ühendamiseks ühest otsast teise. Neid signaale edastatakse eetris, mis tuleb igasuguste häirete vältimiseks saata määratud sagedustel.

Liidu valitsusele kuuluvad kõik riigi geograafilistes piirides olevad avalikult kättesaadavad varad, mis hõlmavad ka raadiolaineid. Mobiiltelefonide, traadiga telefoni ja Interneti-kasutajate arvu suurenemisega tekib aeg-ajalt vajadus anda signaalidele rohkem ruumi.

Nende varade müümiseks ettevõtetele, kes on valmis rajama nende lainete ühest otsast teise transportimiseks vajaliku infrastruktuuri, korraldab keskvalitsus neid laineid aeg-ajalt DoT-oksjonite kaudu.

Neid laineid nimetatakse spektriks, mis on jagatud erineva sagedusega ribadeks. Kõiki neid laineid müüakse teatud aja jooksul, pärast mida nende kehtivusaeg lõpeb, milleks on üldjuhul seatud 20 aastat.

Miks spektrit praegu enampakkumisel müüakse?

Viimased spektrioksjonid peeti 2016. aastal, kui valitsus pakkus sagedust 2354,55 MHz reservhinnaga 5,60 lakh crore. Kuigi valitsusel õnnestus müüa vaid 965 MHz – ehk umbes 40 protsenti müüki pandud spektrist – ja laekunud pakkumiste koguväärtus oli vaid 65 789 miljardit ruupiat, on tekkinud vajadus uue spektrioksjoni järele, sest kehtivusaeg. Ettevõtete ostetud eetritest aegub 2021. aastal.

1. märtsil algavatel spektrioksjonitel kavatseb valitsus müüa spektrit 4G jaoks sagedusalades 700, 800, 900, 1800, 2100, 2300 ja 2500 MHz. Kõigi nende bändide reservhinnaks kokku on fikseeritud 3,92 lakh crore. Olenevalt erinevate ettevõtete nõudlusest võib eetri hind tõusta, kuid ei saa minna alla reservhinna.

Kes teevad tõenäoliselt spektrile pakkumise?

Kõik kolm eratelekomimängijat, Reliance Jio Infocomm, Bharti Airtel ja Vi, on kõlblikud ostma täiendavat spektrit, et toetada oma võrgu kasutajate arvu.

Peale nende kolme võivad eetris pakkumisi teha ka uued ettevõtted, sealhulgas välismaised ettevõtted. Välismaised ettevõtted peavad aga kas looma Indias filiaali ja registreerima end India ettevõttena või tegema koostööd mõne India ettevõttega, et pärast nende võitmist eetrit säilitada.

Kui palju maksab pakkumine kolmele olemasolevale ettevõttele?

Nii Bharti Airtel kui ka Vi on korduvalt väljendanud oma suutmatust palju raha välja käia – kas uue spektri ostmiseks või juba olemasolevate vanade spektrilitsentside uuendamiseks.

Enamik analüütikuid eeldab, et Bharti Airtel uuendab osa oma vanast spektrist, kuid ei paku üldse uut spektrit.

Vi kohta eeldavad kõik analüütikud, et ettevõte ei pruugi sellel oksjonil üldse osaleda, arvestades rahavoo piiranguid, millega ta silmitsi seisab.

Analüütikud aga eeldavad, et Mukesh Ambani juhitud Reliance Jio käitub teisiti. Credit Suisse andmetel ei uuenda Reliance Jio tõenäoliselt mitte ainult Reliance Communicationilt ostetud 44 MHz spektrit, vaid teeb ka eelseisvatel oksjonitel pakkumisi täiendava spektri saamiseks viimasele kuuluvas 55 MHz sagedusalas.

Sel eesmärgil kannab Reliance Jio reservhindades 240 miljardit ruupiat kokku kapitalikulu ja kui ta peaks valima pikaajalise edasilükatud makseplaani, peaks ta tegema peaaegu 60 miljardit Rs ettemaksu.

Kuidas edasilükatud makseplaan töötab?

Ajatatud maksete plaani raames saavad alla 1 GHz sagedusalade 700, 800 ja 900 MHz pakkujad valida, kas maksta 25 protsenti pakkumise summast praegu ja ülejäänu hiljem.

Üle 1 GHz sagedusaladel 1800, 2100, 2300 ja 2500 MHz peavad pakkujad tasuma 50 protsenti ettemaksuna ja seejärel võivad nad valida, kas maksta ülejäänud osa iga-aastaste osamaksetena.

Edukad pakkujad peavad spektri kasutustasudena tasuma 3 protsenti korrigeeritud brutotulust (AGR), välja arvatud traadiga teenused.

Meie arvates on spektrioksjon Indias muutunud ostja turuks. Ootame minimaalset konkurentsi, kus operaatorid valivad spektri, mis pakub parimat hinna-kvaliteedi suhet, selle asemel et keskenduda kogu aeguva spektri uuendamisele, ütles Kunal Vora aktsiauuringutest.

Jagage Oma Sõpradega: