Selgitatakse: mis Pakistani majandust vaevab? Kas see upub võlgadesse?
Pakistani hiljutine löök on teravas vastuolus tema majanduse ebakindla olukorraga – SKT on alla kümnendiku India omast ja mattub rahvusvahelise võla mäe alla. Seda näitavad makromajanduslikud näitajad

Alates sellest, kui parlament tühistas Jammu ja Kashmiri eristaatuse, on Pakistani peaminister Imran Khan ja tema kolleegid valitsusest hoiatanud võimaliku sõjalise konflikti, isegi tuumasõja eest Indiaga.
Neljapäeva õhtul mõistis välisministeerium hukka Pakistani juhtkonna ülimalt vastutustundetud avaldused India siseküsimustes... (sealhulgas) viited džihaadile ja vägivalla õhutamisele Indias.
Neljapäeva varahommikul oli Pakistan katsetas oma pind-pind ballistilise raketi Ghaznavi , mis on võimeline tarnima mitut tüüpi lõhkepäid kuni 290 km kaugusele pärast seda, kui eelmisel päeval olid kolm lennuliini Karachi kohal kuni 31. augustini sulgenud.
Pakistani teadus- ja tehnoloogiaminister Fawad Chaudhry, Imrani lähedane abi, postitas teisipäeval Twitterisse, et tema peaminister kaalub õhuruumi täielikku sulgemist Indiale, Pakistani maismaateede täielikku keelustamist India kaubavahetuseks Afganistani. ja kiitles, et Modi on alustanud, me lõpetame!
Kui Pakistan seda teeb sulgeda oma õhuruum Indiasse võivad lennud Pärsia lahe, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide lennujaamadesse/lennujaamadesse Indiast/Indiasse pikeneda võib-olla 70–80 minutit. Kui Pakistan 26. veebruarist 16. juulini Balakoti õhurünnakute järel selle sammu astus, kaotasid India lennuettevõtjad umbes 700 miljonit Rs. Pakistan ise sai aga rohkem kannatada – kaotas umbes 50 miljonit dollarit tulu, mis oli ligikaudu viis korda suurem kui India kulu.
Pakistani ähvardus ja ähvardused Indiale rahaliselt haiget teha tulevad ajal, mil tema enda majandus on ohtlikus seisus, kõigub kokkuvarisemise äärel, ilma et oleks võimalik kaotada tulu.
India, Pakistan võrdlus
Maailmapanga andmetel oli Pakistani sisemajanduse kogutoodang ehk SKT 2018. aasta lõpus 254 miljardit dollarit; India puhul oli see näitaja 2,84 triljonit dollarit (vt diagramm 1).
Vaadates seda perspektiivi: India majandus ei olnud mitte ainult üle 11 korra suurem kui Pakistan eelmisel aastal, vaid kui India kasvab 2019. aastal 7%, lisaks see vaid ühe majandusaastaga peaaegu 200 miljardit dollarit ehk peaaegu 80% Pakistani 2018. aasta SKTst.


Teine võimalus võrrelda: India SKT oli 44 aastat tagasi tasemel, mis on praegu Pakistani oma – 1975. aastal.
Hoiatus: koondmuutujad, nagu SKT, tegelevad sageli üksikasjalikumate üksikasjadega. Näiteks tänu suurele lõhele kogurahvaarvus ületas India SKT elaniku kohta Pakistani oma alles 1999. aastal.
Paki majanduse seis praegu
Pakistani majanduses on olnud mitmeid kõikumisi, kuid üldiselt on see aastatel 2000–2015 kasvanud keskmiselt 4,3%, mis on sarnane nn hindude kasvutempoga.
Kuid selle majanduslik hoog langeb kiiresti (vt diagramm 3); Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel peaks Pakistan nii 2019. kui ka 2020. aastal kasvama alla 3%. Keskmise pakistanlase jaoks teeb asja hullemaks see, et aeglasem kasv ei ole pidurdanud jaemüügi inflatsiooni järsku tõusu (vt joonist 4), mis oli 2019. aasta mais 9% lähedal.
Pakistani rahaline olukord on samuti raske. Nagu diagramm 5 näitab, on valitsuse eelarvetasakaal, mis sarnaneb India eelarvepuudujäägiga ja esindab valitsuse üldist laenutaset, tõusnud. Sel nädalal avaldatud Bloombergi raporti kohaselt on see juba 8,9% SKTst – väidetavalt peaaegu kolme aastakümne kõrgeim.
Majanduse nõrga seisu tõttu on Pakistani vahetuskurss jätkuvalt langenud – mai keskpaiga tasemelt 140 USA dollarile on see sel nädalal langenud ligi 157-ni. (vt tabelit 6)
Võlgadesse uppumine
Pakistanil on enda ülalpidamiseks raha laenamine kahtlane. Nagu diagramm 7 näitab, oli riigi võlgnevus 2019. aasta märtsi seisuga üle 85 miljardi dollari (ligikaudu 6 lakh crore India ruupiates). Ta on võtnud laenu väga paljudest Lääne-Euroopa ja Lähis-Ida riikidest. Selle suurim võlausaldaja on Hiina.
Lisaks üksikutele riikidele on Pakistan võtnud märkimisväärseid laene ka paljudelt rahvusvahelistelt institutsioonidelt. Tänavu mais pöördus Pakistan 23. korda oma eksisteerimise jooksul IMF-iga, taotledes 6 miljardi dollari suurust abi. Pakistani valitsuse tulud peavad sel majandusaastal suurenema 40%, et täita Rahvusvahelise Valuutafondi laenutingimusi.
Mis vaevab Paki majandust
IMF avaldas oma juulis riigi kohta avaldatud aruandes teravat: Pakistani majandus on kriitilises punktis. Valesti kooskõlastatud majanduspoliitika pärand, sealhulgas suur eelarvepuudujääk, lõdva rahapoliitika ja ülehinnatud vahetuskursi kaitsmine, soodustas viimastel aastatel tarbimist ja lühiajalist kasvu, kuid vähendas pidevalt makromajanduslikke puhvreid, suurendas välis- ja riigivõlga ning ammendas rahvusvahelist reservid.
Samuti rõhutati mõningaid struktuurseid nõrkusi, mida pole kunagi kõrvaldatud – nende hulka kuulusid krooniliselt nõrk maksuhaldus, keeruline ärikeskkond, ebatõhusad ja kahjumit tootvad riigiettevõtted (riigiettevõtted) keset suurt varimajandust.
IMF hoiatas, et ilma kiirete poliitiliste meetmeteta võib majandus- ja finantsstabiilsus olla ohus ning kasvuväljavaated on ebapiisavad, et rahuldada kiiresti kasvava elanikkonna vajadusi.
Kuid nagu väidavad mitmed Pakistani analüütikud, on Pakistani katkise majanduse peamiseks põhjuseks tema ebafunktsionaalne poliitiline süsteem, mis töötab endiselt renti taotledes ja patronaažil ning millel puudub suures osas läbipaistvus ja hajutatud institutsionaalne autonoomia.
Jagage Oma Sõpradega: