Selgitatakse: telekommunikatsiooni reformide paketi lahtipakkimine

Valitsuskabinet kiitis heaks üheksast meetmest koosneva komplekti telekommunikatsioonisektori probleemide lahendamiseks. Pilk reformidele ja ees ootavatele väljakutsetele.

Ametiühinguministrid Ashwini Vaishnaw ja Anurag Thakur andsid ajakirjandusele ülevaate. (Ekspressfoto: Anil Sharma)

15. septembril kiitis liidu valitsuskabinet heaks üheksa struktuuri- ja menetlusreformi, et lahendada nii telekomiettevõtete lühiajalisi likviidsusvajadusi kui ka pikaajalisi probleeme. Kuigi ettevõtted on seda sammu tervitanud, on analüütikud skeptilised kolme mängijaga telekommunikatsioonituru püsimajäämise suhtes, välja arvatud juhul, kui tariifid oluliselt tõusevad.

Kuidas reformid telcosid mõjutavad?

Kõigist meetmetest on üks üliolulisemaid ja õigeaegsemaid, mis analüütikute sõnul pakub lühiajalist leevendust võlgadele koormatud Vodafone Ideale ja Bharti Airtelile. nelja-aastane moratoorium Riigikohtu 1. septembri 2020. aasta korrigeeritud brutotulu (AGR) otsusest tulenevate tasude tasumise kohta. Tõenäoliselt pakub leevendust ka teine ​​nelja-aastane moratoorium varasematel oksjonitel ostetud spektri eest, välja arvatud 2021. aasta oksjon.

Kuigi valitsus nõuab moratooriumi kasuks otsustamisel intressi, võivad analüütikud anda telekomisektorile järgmise nelja aasta jooksul hingetõmbeaega ligikaudu 45 000 miljonit Rs aastas.

Sellised meetmed nagu oksjonikalendri täiustamine ja spektri kasutustasude (SUC) eemaldamine oksjonitelt vähendavad tõenäoliselt ka tasusid, aidates samal ajal telco-del oksjonil ostmist planeerida. Analüütikute sõnul peavad telefonifirmad aga vähendatud SUC-st kasu saama, et eelseisvatel oksjonitel rohkem spektrit osta.

Kui kaugele võiks meetmed eeldatavasti Vodafone Idea turgu päästa?

Kuigi valitsus nõuab, et need meetmed oleksid kõigi jaoks, on eksperdid öelnud, et Vodafone Idea, mille netovõlg on ligi 1,9 miljoni kroonise ruupia, saab lähitulevikus kõige rohkem kasu. Ettevõte peab aga kiiresti koguma piisavat kapitali ja ettemaksuklientide jaoks 4G tariifi märkimisväärselt tõstma.

Nüüd nihkub kohustus ettevõttele viia edukalt lõpule oma kaua hilinenud kapitali suurendamine, kiirendada võrguinvesteeringuid, peatada abonentide kadu ja (lõpuks) suurendada ARPU-sid (keskmist tulu kasutaja kohta), millega kaasneb õiglane osa väljakutsetest ja ebakindlust, ütles Citi Research oma märkuses.

Vodafone Idea peab ka tõrjuma suurenenud konkurentsi Reliance Jio Infocommi ja Bharti Airteli poolt, kellel on rohkem hingamisruumi ja hallatav võlaolukord. Moratooriumi võimalus on kõigile avatud. Kui Vodafone Idea keskendub taaselustamisele, mis on praegu võimalik, siis Reliance Jio ja Bharti Airtel võivad naasta agressiivsemaks, olgu selleks siis parema võrgu ja teenuste või äärmiselt konkurentsivõimeliste tariifide ja lisandmoodulite pakkumine, ütles tööstuse veteran.

Kuidas reformid valitsuse rahandust mõjutavad?

Valitsus on nõudnud, et kuna kõik moratooriumipakkumised tehakse nüüdispuhasväärtusega kaitstud, ootab teda järgmisel neljal majandusaastal tulude vähenemine, isegi kui kaks kolmest eraettevõtjast selle kasuks otsustavad.

Käesoleval majandusaastal laekus spektri kasutustasudest, litsentsitasudest ja muudest lõivudest valitsuse hinnanguliselt 53 987 miljonit Rs. Suurem osa sellest tuleb aga neljaks majandusaastaks loobuda, kui telekommunikatsioonifirmad otsustavad moratooriumi kasuks.

Moratooriumiperioodi lõppedes annab valitsus telekomimängijale võimaluse tasuda maksete edasilükkamisest tekkivad intressid omakapitalina ning valitsuse valikul võlgnevus omakapitaliks konverteerida. Ekspertide sõnul on see väljakutse valitsusele hiljem osaluse mahavõtmisel, kui turutingimused ei parane.

Kuidas aga telcode rahaline seis halvenes?

See sai üldiselt alguse AGR-i erinevast õiguslikust tõlgendamisest. Selle mõistmiseks tuleb minna tagasi aastasse 1999, mil valitsus otsustas telekomisektoris üle minna fikseeritud mudelilt tulude jagamise mudelile. Telekomi mängijad maksaksid teatud protsendi oma AGR-ist, mis on teenitud telekommunikatsiooni ja mitte-telekommunikatsiooni tuludest, litsentsi- ja spektritasuna.

Selle regulatiivse keskkonna leevendamine tõi kaasa hulga mängijate osalemise. Kõrgeimal tasemel oli Indias rohkem kui 14 riiklikku ja piirkondlikku telekommunikatsiooniteenuse pakkujat.

2003. aastal tõstis telekommunikatsiooni osakond (DoT) nõudlust AGR-maksete järele. See ütles, et AGR arvutamisel võetakse arvesse kogu telekommunikatsiooniettevõtete teenitud tulu tütarettevõtetelt dividendidena, lühiajaliste investeeringute intressid, kaupleja allahindlustena maha arvatud raha, kõnede allahindlus ja muu, mis ületab telekommunikatsiooniteenuste tulu.

Telcos pöördus Telecom Disputes Settlement Appellate Tribunal (TDSAT) poole, mis 2006. aasta juulis otsustas, et asi tuleb saata tagasi reguleerivale asutusele TRAI uueks konsulteerimiseks. TDSAT lükkas valitsuse väite tagasi ja keskus pöördus ülemkohtu poole. Kui kohtuasi veel pooleli oli, tühistas ülemkohus 2012. aastal 2G kelmuse kaasuses 122 telekomilitsentsi. See ajendas uuendamist, kusjuures spekter eraldati nüüd oksjonite kaudu.

2014. aastal Kolkatas telekomiettevõtetele kuuluvate reklaamtahvlite ees kliente oodates räägib rikšatõmbaja mobiiltelefoniga (Reutersi foto: Rupak De Chowdhuri, File)

Mis oli riigikohtu otsus?

2019. aastal tegi Riigikohus selles asjas esimese otsuse, milles leidis, et DoT-i AGR-i definitsioon on õige ning telco-d peavad maksma AGR-i, intressid ja trahvi maksmata jätmise korral.

Kohtuotsus, kui telekommunikatsioonisektor oli 2016. aastal turule sisenenud Reliance Jio Infocommi tiheda konkurentsi tõttu pinge all. Jio Infocomile jäi üle 58 000 miljoni Rs, mis on nüüdseks tõusnud 62 000 miljoni kroonini. Airtel pidi 2019. aastal kohtuotsuse väljakuulutamisel tasuma AGR-lõivudena rohkem kui 43 000 miljardit. Kuigi mõlemad mängijad on osa sellest DoT-le tasunud, peavad nad siiski koguma raha, et ülejäänu tasuda kas praegu või neli aastat hiljem, kui nad valivad moratooriumi.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: