Selgitatakse: Türgi kavatses veel kord Süüria sõja kaarti ümber joonistada
Türgil on Kirde-Süürias kaks peamist eesmärki: tõrjuda oma piirist eemale kurdi YPG relvarühmitused, mida ta peab julgeolekuohuks, ja luua Süürias ruum, kuhu saaks paigutada 2 miljonit Türgis viibivat Süüria põgenikku.
Venemaa on öelnud, et Türgil on õigus end kaitsta, kuid Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles esmaspäeval, et Süüria territoriaalne terviklikkus tuleb säilitada ja kõik ebaseaduslikult kohalviibivad välismaised sõjalised jõud peaksid Süüriast lahkuma. Türgi ähvardav sissetung Põhja-Süüriasse peaks Süüria konflikti kaarti taas kujundama, andes löögi kurdide juhitud vägedele, kes on võidelnud Islamiriigiga, laiendades samal ajal Türgi territoriaalset kontrolli piiril.
See oleks Türgi kolmas selline sissetung pärast 2016. aastat. Suuresti ajendatuna eesmärgist ohjeldada Süüria kurdide võimu, on Türgil juba väed üle Loode-Süüria kaare, mis on Damaskuse-vastaste mässuliste viimane tugipunkt.
MIDA TÜRGI TAHAB?
Türgil on Kirde-Süürias kaks peamist eesmärki: tõrjuda oma piirist eemale kurdi YPG relvarühmitused, mida ta peab julgeolekuohuks, ja luua Süürias ruum, kuhu saaks paigutada 2 miljonit Türgis viibivat Süüria põgenikku.
Ta oli sundinud USA-d ühiselt looma Süüria territooriumile 20 miili (32 km) ulatuvat turvatsooni, kuid hoiatas korduvalt, et võib pärast Washingtoni süüdistamist venitamises võtta ühepoolseid sõjalisi meetmeid.
President Tayyip Erdoğan on hiljuti rääkinud tungimisest veelgi sügavamale Süüriasse, kaugemale kavandatavast turvalise tsooni piirkonnast Raqqa ja Deir al-Zori linnadesse, et võimaldada veelgi rohkematel põgenikel Süüriasse naasta.
KUIDAS KURDID MÕJUTAB?
Kurdide juhitud Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) on kulutanud aastaid oma kontrolli laiendamiseks kogu Põhja- ja Ida-Süürias, mida on aidanud USA juhitud koalitsioon Islamiriigi vastu.
Haruldane Süüria sõja võitja juhtum, kus kurdid ja nende liitlased on loonud oma juhtorganid, rõhutades alati, et nende eesmärk on autonoomia, mitte iseseisvus.
Kõik see võib lahti hargneda Türgi suure sissetungi korral, mis paiskaks piirkonna sõjapidamisse. SDF-iga seotud Süüria Demokraatlik Nõukogu teatas, et rünnak käivitab uue massilise ümberasustamise laine.
SDF-i alliansi jaoks, milles Süüria kurdi YPG relvarühmitus on domineeriv jõud, sõltub palju sellest, kas USA jätkab vägede hoidmist teistes kirde- ja idaosades. USA täielik taganemine seaks piirkonna ohule, et Türgi tungib edasi, Islamiriik elavneb või Iraani ja Venemaa toetatavate valitsusvägede katsed võimule pääseda.
Seistes silmitsi USA väljavaatega eelmisel aastal lahkuda, suutsid kurdid minna Damaskusesse, et pidada kõnelusi Süüria valitsusele ja tema liitlasele Venemaale piirile asumise lubamise üle.
Läbirääkimistel ei toimunud edusamme, kuid sellised läbirääkimised võivad olla taas üheks võimaluseks USA laiema väljaastumise korral.
KUI KAUGELE VÕIKS TÜRGI JÕUDA?
Kirdepiiriala, mida praegu kontrollivad kurdide juhitud väed, ulatub 480 km (300 miili) kaugusel Eufrati jõest läänes kuni Iraagi piirini idas.
Türgi sõjaliste plaanide keskpunkt näib olevat umbes 100 km kaugusel asuvate Ras al-Aini ja Tel Abyadi linnade vahelisel piiril. Üks USA ametnik ütles esmaspäeval Reutersile, et USA väed on sealsetelt vaatluspostidelt taandunud.
Kuigi see piiriosa on kurdide juhitud vägede kontrolli all, on sellel piiriosal ajalooliselt olnud tugev araablaste kohalolek. See on piirkond, kus elanikkond on araablane ja kus Türgil on head sidemed juhtivate rühmadega, ütles Ozgur Unluhisarcikli Saksa Marshalli Fondist. Kui YPG üritab seal territooriumi hoida, kaotab ta palju verd, ütles ta. Türgi ei ole täpsustanud oma kavandatud operatsiooni ulatust ega esialgset fookust. Turvariskide vastaste meetmete rakendamise asukoha, aja ja ulatuse otsustab taas Türgi, ütles Türgi ametnik Reutersile.
KAS VENEMAA JA IRAAAN TAGASI TÜRGI LIIKUVAD?
Venemaa ja Iraan, teised kaks suurt välisriiki Süürias, toetavad tugevalt president Bashar al-Assadi – erinevalt Türgist ja USA-st, kes mõlemad kutsusid teda üles taganema ja toetasid mässulisi, kes võitlevad tema kukutamiseks.
Venemaa on öelnud, et Türgil on õigus end kaitsta, kuid Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles esmaspäeval, et Süüria territoriaalne terviklikkus tuleb säilitada ja kõik ebaseaduslikult kohalviibivad välismaised sõjalised jõud peaksid Süüriast lahkuma.
Kui USA tõmbab kõik oma väed Süüria kirdeosast välja, võib Damaskuse valitsus, mida toetab Venemaa, püüda tagasi võtta kontrolli suure osa piirkonnast, mida Türgi ei vallutanud.
MILLINE ON LÄÄNE REAKTSIOON TÜRGI PLAANELE?
Türgi lääneliitlased ei ole saanud avalikku toetust Türgi plaanile asustada Kirde-Süüriasse 2 miljonit süürlast – rohkem kui pooled põgenikest, keda ta praegu võõrustab.
Lääne peamised mured on, et sunniitide araablaste sissevool valdavalt kurdidest koosnevasse kirdeossa muudaks piirkonna demograafilist olukorda.
ÜRO Süüria kriisi piirkondlik koordinaator ütles, et kõik pooled peaksid vältima tsiviilisikute ulatuslikku ümberasumist, kui Türgi alustab rünnakut.
MIDA SEE ASSADI KOHTA TÄHENDAB?
Kuigi kõnealune territoorium on juba Süüria valitsuse kontrolli alt väljas, tähendaks Türgi sissetung piirkonna üleminekut mittevaenulike jõudude – SDF-i – asemel Türgile ja mässulistele, kes on püüdnud Assadi kukutada.
Damaskus on pikka aega pidanud Türgit Põhja-Süüriale mõeldud okupatsioonivõimuks. Samuti on see mõnikord vihjanud valmisolekule sõlmida kokkulepe kurdidega, kuigi nende viimased läbirääkimised ei jõudnud kuhugi.
MIDA SEE VÕIB ISLAMIRIIKI JAOKS TÄHENDADA?
Kaos võib anda Islamiriigile võimaluse taaselustada ja SDF on viinud operatsioone IS-i magamisrakukeste vastu alates selle aasta alguses oma lõplikust territoriaalsest tugipunktist.
Süüria kurdide liidrid on pikka aega hoiatanud, et SDF-il ei pruugi olla võimalik jätkata IS-i vangide hoidmist, kui olukorra destabiliseerib Türgi invasioon.
Välisriikide andmetel on SDF-is endiselt kinni 5000 Süüria ja Iraagi kodakondsusega IS-i võitlejat ning veel 1000 välismaalast rohkem kui 55 riigist.
Põhja-Süüria kurdide juhitud administratsiooni suhete osakond.
Jagage Oma Sõpradega:
