Selgitatakse: Arvudes ja mõõtmetes ülemaailmne pagulaskriis
Ülemaailmselt on kaks kolmandikku põgenikest pärit viiest riigist: Süüriast (6,7 miljonit), Afganistanist (2,7 miljonit), Lõuna-Sudaanist (2,3 miljonit), Myanmarist (1,1 miljonit) ja Somaaliast (0,9 miljonit).
Bangladeshi laagris viibivad rohingja põgenikud ulatasid abi saamiseks 2017. aastal. (Reutersi foto) Esimene Ülemaailmne pagulasfoorum (GRF) on praegu käimas Šveitsis Genfis, mida ühiselt võõrustavad ÜRO Pagulaste Ülemvolinik (UNHCR), ÜRO Pagulasagentuur ja Šveitsi valitsus.
Kahepäevasel üritusel arutavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmesriigid riikide reageerimist globaalsele pagulasolukorrale.
Ülemaailmne pagulaste arv
ÜRO andmetel oli 2018. aasta lõpuks üle maailma umbes 70,8 miljonit inimest, kes olid konfliktide ja tagakiusamise tõttu koduriigist lahkunud. Neist 70,8 miljonist on ligikaudu 30 miljonit pagulased.
ÜRO määratleb pagulastena isikuid, kes on oma riigist tagakiusamise, sõja või vägivalla tõttu põgenenud.
Pagulasel on põhjendatud hirm rassi, usu, rahvuse, poliitiliste vaadete või teatud sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu tagakiusamise ees. Tõenäoliselt ei saa nad koju tagasi pöörduda või kardavad seda teha. Selles öeldakse, et sõda ning etniline, hõimude ja usuline vägivald on peamised põhjused, miks põgenikud põgenevad oma riigist.
Ülemaailmselt on kaks kolmandikku põgenikest pärit viiest riigist: Süüriast (6,7 miljonit), Afganistanist (2,7 miljonit), Lõuna-Sudaanist (2,3 miljonit), Myanmarist (1,1 miljonit) ja Somaaliast (0,9 miljonit).
Arenenud piirkondade riigid võtavad vastu 16 protsenti pagulastest; üks kolmandik pagulastest (6,7 miljonit inimest) on vähim arenenud riikides.
Suurimad võõrustajad on Türgi (3,7 miljonit), Pakistan (1,4 miljonit), Uganda (1,2 miljonit), Sudaan (1,1 miljonit) ja Saksamaa (1,1 miljonit).
Selle aasta juunis avaldatud ÜRO globaalsete suundumuste aruande kohaselt toimub iga päev 37 000 uut ümberasumist.
2018. aastal pandi konflikti ja/või tagakiusamise tõttu ümber 13,6 miljonit inimest.
Praegused pagulaskriisid
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti veebisaidil on loetletud 12 pagulaste eriolukorda, mis praegu arenevad. Nende hulgas:
– Ida-Aafrikas Burundis on arenemas humanitaarkriis. Majanduslangus, haiguspuhangud ja toiduga kindlustamatus on viinud ümberasumiseni riigis ja sellest väljaspool naaberriikidesse, sealhulgas Rwandasse, Ugandasse, Kongo Demokraatlikku Vabariiki ja Tansaaniasse. ÜRO hinnangul on Burundist pärit põgenike koguarv ligikaudu 3,43 miljonit.
– Alates 2011. aastast on riigist lahkunud hinnanguliselt 5,6 miljonit inimest Süüriast, otsides varjupaika naaberriikides Liibanonis, Türgis ja Jordaanias. Türgi võtab vastu kõige rohkem Süüria põgenikke, ligikaudu 3,3 miljonit. UNHCRi andmetel elab enamik naaberriikide süürlasi linnapiirkondades, samas kui ligikaudu 8 protsenti elab põgenikelaagrites.
– 2017. aastal põgenesid Myanmari rohingja moslemid riigist pärast vägivalla puhkemist riigi Rakhine'i osariigis. Hinnanguliselt läks naaberriiki Bangladeshi üle 6,7 lakhi, lisades sellele ligikaudu 2,13 lakhile rohingjale, kes oli eelmistel aastatel Myanmarist lahkunud. Kutupalong-Balukhali laienemiskohas Bangladeshis Coxi Bazari piirkonnas on nüüd elama üle 5,89 lakhi põgeniku.
– Eelmisel nädalal osales Myanmari liider Aung San Suu Kyi Lääne-Aafrika riigi Gambia poolt Rahvusvahelises Kohtus (ICJ) algatatud menetluse esialgsetel istungitel seoses Myanmari sõjaväe poolt rohingjade vastu suunatud väidetava genotsiidiga. Suu Kyi on genotsiidisüüdistusi eitanud.
– Teised riigid ja piirkonnad, kus on põgenike olukord, on Euroopa, Jeemen, Kesk-Ameerika, Aafrika, Lõuna-Sudaan, Venezuela, Kongo Demokraatlik Vabariik ja Nigeeria.
2015. aasta Euroopa rändekriis
2015. aastal sai kujutis kolmeaastase Süüria poisi Alan Kurdi surnukehast, kes lamas Türgis Bodrumi lähedal rannas näoga alaspidi, pagulaskriisi ja riski, mille paljud pagulased võtsid, üritades üle ületada. veeteid kasutades läände.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul saabus 2015. aastal Euroopa rannikule üle 9 miljoni pagulase ja migrandi ning ligikaudu 3500 neist kaotas reisi ajal elu.
Umbes 75 protsenti saabuvatest inimestest põgenes konflikti või tagakiusamise eest sellistes riikides nagu Süüria, Afganistan ja Iraak. 2015. aasta aprillis uppus Vahemeres pärast nende paadi ümberminekut üle 600 inimese.
Euroopa Komisjon (EK) teatas selle aasta alguses, et ränne on lõppenud, viidates 2018. aastal Euroopasse saabunud 1,5 miljonilisele arvule, mis on viimase viie aasta madalaim näitaja, ning põhjendas seda ELi ühiste jõupingutustega kõigil rindel.
Ränne pole uus ega ka ebatavaline. Ja kui seda õigesti juhitakse, pole midagi karta. Ometi on desinformatsiooni, ebatõde ja võltsuudiste keskel mõnikord raske teada, mis Euroopas rändega seoses tegelikult toimub, seisab komisjoni avalduses.
Pagulasolukord Indias
Indial ei ole pagulaste jaoks eraldi statuuti ja siiani on pagulastega tegeldud iga juhtumi puhul eraldi.
India ei ole alla kirjutanud 1951. aasta pagulaskonventsioonile ega 1967. aasta pagulasseisundi protokollile. 2011. aastal edastas liidu valitsus kõikidele osariikidele ja liidu territooriumidele standardse töökorra, kuidas käsitleda end pagulastena väitnud välisriikide kodanikega.
2011. aasta lõpus hakkasid rohingjad saabuma India kirdeosasse pärast Myanmari relvajõudude suurenenud tagakiusamist.
Siseministeeriumi andmetel on Indias ligikaudu 14 000 rohingja põgenikku, kes on registreeritud UNHCR-is, ja hinnanguliselt elab Indias ebaseaduslikult 40 000 rohingjat.
Immigratsiooniandmete büroo andmetel saatis India aastatel 2015–2018 tagasi 330 pakistanlast ja 1770 bangladeshilast.
2017. aastal ütles valitsus ülemkohtule esitatud tunnistuses: Rohingya kohalolek riigis avaldab tõsiseid tagajärgi riiklikule julgeolekule ja kujutab endast ohtu riigi julgeolekule. Ebaseaduslik rohingjade sissevool Indiasse algas aastatel 2012–2013 ja sisendid viitavad mõnede immigrantide seostele Pakis asuvate terrorirühmitustega.
Samuti on tõsine võimalus vägivalla puhkemiseks budistide vastu, kes on India kodanikud ja kes jäävad India pinnale radikaliseerunud rohingjade poolt.
Selle aasta alguses teatas siseministeerium Rajya Sabhale, et India on alates 2017. aastast välja saatnud 22 Myanmari kodanikku, sealhulgas rohingjad.
Ära jäta vahele Explained: mida ülemkohus ütles RTI kasutamise ja kuritarvitamise kohta
Jagage Oma Sõpradega:
