Selgitatud: India ookeani piiritüli Kenya ja Somaalia vahel

Kenya on teatanud, et ei osale Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) menetluses Somaalia merepiirivaidluse üle. Milles seisneb vaidlus ja milline on selle mõju kahepoolsetele suhetele?

Rahvusvaheline Kohus. (AP foto/fail)

Ida-Aafrika stabiilsust veelgi õõnestava sammuna teatas Kenya, et ei osale Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) menetlustes, mis puudutavad tema merepiiritüli naaberriigi Somaaliaga, vahendas BBC. Nairobi on süüdistanud ÜRO kõrgeimat organit erapoolikuses.

See samm tehti pärast Somaalia otsust katkestada diplomaatilised suhted Kenyaga detsembris pärast seda, kui ta süüdistas Nairobit oma siseasjadesse sekkumises.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Väidetavalt on meretüli kahe riigi vahelise diplomaatilise tüli oluline osa.

Kus on vaidlusalune piirkond?

Peamine lahkarvamus kahe naabri vahel on suund, kuhu peaks ulatuma nende merepiir India ookeanis.

Somaalia hinnangul peaks merepiir olema India ookeanile lähenedes, s.o kagu suunas, samasuunaline pikendus, milles kulgeb nende maismaapiir.

Kenya aga väidab, et territoriaalne kagupiir peaks mere äärde jõudes tegema 45-kraadise pöörde ja kulgema seejärel laiussuunas, st paralleelselt ekvaatoriga. Selline korraldus oleks kasulik Keeniale, kelle 536 km pikkune rannajoon on enam kui 6 korda väiksem kui Somaalial (3333 km).

Miks see ala oluline on?

Vaidluse tagajärjel tekkinud kolmnurkne ala on umbes 1,6 lakh ruutkilomeetri suurune ja sellel on rikkalikud merevarud. Samuti arvatakse, et sellel on nafta- ja gaasimaardlad.

Nii Somaalia kui Keenia on üksteist süüdistanud sellest piirkonnast pärit plokkide oksjonil müümises, vahendas Al Jazeera.

Kuidas on Kenya ja Somaalia püüdnud tüli lahendada?

Pärast seda, kui läbirääkimised probleemi kahepoolseks lahendamiseks ebaõnnestusid, palus Somaalia 2014. aastal Rahvusvahelisel Kohtul (ICJ) otsuse teha. Kenya avaldas vastuseisu, väites, et maailmakohtul ei ole kohtuasja arutamiseks pädevust, tuginedes 2009. aastal kahe naabri vahelisele vaidlusele, mis Kenya sõnul tähendas kohustust vaidlus kohtuväliselt lahendada.

2017. aasta veebruaris otsustas ICJ aga, et tal on õigus asjas otsus teha, ning 2019. aasta juunis teatas, et alustab avalikke arutelusid. Neid kuulamisi ei toimunudki, kuna Kenya taotles edukalt nende edasilükkamist kolm korda – viimane oli juunis 2020, kui ta viitas Covid-19 pandeemiast tingitud raskustele.

ICJ väljakuulutatud istungi viimane kuupäev oli selle aasta märts, kuid Kenya taotles jaanuaris neljandat korda edasilükkamist. Pärast Somaalia proteste nõustus ICJ korraldama istungid alates 15. märtsist.

Rahvusvahelise Kohtu otsuseid peetakse siduvaks, kuigi rahvusvahelisel tribunalil ei ole pädevust täitmist tagada ja teadaolevalt ignoreerivad paljud riigid selle otsuseid.

Millist mõju avaldaks see kahepoolsetele suhetele?

Viimastel aastatel on Somaalia ja Keenia suhted järsult halvenenud.

2019. aastal kritiseeris Somaalia Keeniat pärast seda, kui viimane blokeeris kahe Somaalia seadusandja ja ühe ministri sisenemise pärast nende maandumist Nairobi lennujaamas ning asus neid välja saatma. Eelmisel aastal süüdistas Kenya Somaaliat põhjendamatus rünnakus oma territooriumile Somaalia ja piirkondlike vägede vahelise konflikti ajal. Somaalia lükkas süüdistuse ümber.

Detsembris võõrustas Kenya Somaalimaa liidrit, üksuse, mis on Somaaliast iseseisvuse välja kuulutanud alates 1991. aastast. Somaalia vastas Kenyaga diplomaatilised suhted katkestades, süüdistades teda oma siseasjadesse sekkumises – väiteid, mida Kenya eitas.

Vaatamata paljudele lahkarvamustele jäävad need kaks riiki liitlasteks võitluses islamistliku terroriorganisatsiooni Al Shabaab vastu, mis on viimase kümne aasta jooksul mõlemas riigis mitu rünnakut korraldanud.

Jagage Oma Sõpradega: