Selgitatakse: kuidas endiste FARC-i mässuliste tapmine tekitab probleeme Colombia rahuprotsessile

Endised võitlejad on nõudnud 2016. aasta rahulepingu ustavat elluviimist, mida peetakse Colombias vägivalla üldise taseme vähendamisel ülioluliseks.

Kolumbias Bogotas marssivad 1. novembril laiali saadetud FARC-i endised võitlejad ja ühiskonnaaktivistid, et nõuda, et valitsus tagaks neile õiguse elule ja 2016. aasta rahulepingu järgimise. (Foto: AP)

Neli aastat pärast seda, kui Colombia vasakpoolsed FARC-i mässulised nõustusid relvad maha panema ja riiki 50 aastat kestnud kodusõja lõpetamisele lähemale viima, tulid sajad demobiliseeritud mässulised pühapäeval (1. novembril) pealinnas Bogotas tänavatele, nõudes selle lõpetamist. nende vastu suunatud vägivallale.

Endised võitlejad on nõudnud 2016. aasta rahukokkuleppe ustavat elluviimist, mida peetakse oluliseks vägivalla üldise taseme vähendamisel Lõuna-Ameerika suuruselt neljandas majanduses Colombias.

Pärast lepingu allkirjastamist on 236 endist FARC-i võitlejat tapetud ja eksperdid kardavad, et mõrvade hooaeg võib rahuprotsessi rööpast välja lüüa, mõjutades piirkonna stabiilsust.

FARC mässuline

Colombia revolutsioonilised relvajõud (FARC) oli suurim Colombia konfliktis tegutsenud sissirühmitus – Ladina-Ameerika pikim tsiviiltüli, mis nõudis üle 2,2 miljoni inimese inimelu ja jättis ligi 60 lakhi riigisiseselt ümberasustatuks.

Rühm sai alguse 1964. aastal Colombia kommunistliku partei relvastatud tiivana ning võitles parempoolsete poolsõjaväelaste, kuritegevuse kartellide ja Colombia valitsusega, et säilitada oma mõjuvõimu kogu külma sõja aegse konflikti ajal.

FARC-i peeti Colombia stabiilsusele suureks ohuks, süüdistatuna pommirünnakutes, mõrvades, inimröövides ja seksuaalkuritegudes. Rühmitust seostati ka Colombia mitme miljardi dollari suuruse ebaseadusliku uimastikaubandusega ja arvatakse, et see on saanud miljoneid dollareid salakaubaveost. Rühm sai välist toetust Kuuba ja Venezuela vasakpoolsetelt valitsustelt.

2000. aastate alguses oli FARC-l teadaolevalt 20 000 võitlejast koosnev armee, mis kontrollis umbes kolmandikku Colombiast. Üks rühmituse kurikuulsamaid terroriakte oli sel ajal senaatori ja presidendikandidaadi Ingrid Betancourti röövimine 2002. aastal, keda võitlejad hoidsid koos 14 teise pantvangiga kuus ja pool aastat kuni päästmiseni sõjalise operatsiooniga. .

Järgmisel kümnendil FARCi jõud aga kahanes pärast seda, kui valitsus alustas rea pealetungi ja rühmitus nõustus alustama 2012. aastal rahuläbirääkimisi Kuubal.

Ka jaotises Explained | Juhend USA 2020. aasta valimiste tulemuste jälgimiseks

2016. aasta rahuleping

Pärast neli aastat kestnud läbirääkimisi allkirjastas endise presidendi Juan Manuel Santose valitsus 2016. aastal rahulepingu FARC-iga, mille järel rühmitus lõpetas relvastatud sõjategevuse ning 13 000 selle liiget demobiliseeriti ÜRO-le relvade üleandmisega.

Endised võitlejad said kaitset amnestiaseaduse kehtestamisega ja rühmitusele tagati poliitiline esindatus kaheks ametiajaks Colombia parlamendis, kus see praegu opositsioonis istub.

Santose valitsus otsis tehingule rahva heakskiitu, pannes selle 2016. aasta oktoobris rahvahääletusele, kaotades aga napi 0,4 protsendiga. Šokilist lüüasaamist on sellest ajast alates võrreldud üllatavate äpardustega Ühendkuningriigi Brexiti referendumil ja USA samal aastal toimunud presidendivalimistel.

Pärast referendumi kaotamist allkirjastas Santose valitsus FARCiga muudetud lepingu ja sai selle sama aasta novembris Colombia parlamendis heaks kiita.

Santos pälvis 2016. aasta Nobeli rahupreemia kodusõja lõpetamise püüdluste eest. Klõpsake Telegramis Express Explained jälgimiseks

Miks rahulepe võib hätta jääda

2018. aastal võitis parempoolne poliitik Iván Duque sel aastal toimunud presidendivalimised pärast seda, kui ta osales 2016. aasta lepingu aspektide läbivaatamise päevakorras, mis tema sõnul oli FARC-i mässuliste suhtes liiga leebe.

Kriitikud on sellest ajast peale süüdistanud Duque'i valitsust rahuprotsessi õõnestamises, keeldudes täitmast lepingu raames antud lubadusi, näiteks andma maapiirkondades väiketalunikele põllumaad. Duque'i katseid muuta amnestiaga seotud sätteid on süüdistatud ka selles, et mõned demobiliseeritud võitlejad on uuesti relva haaranud.

Teda on kritiseeritud ka riigi julgeolekuolukorra halvenemise pärast, kuna CNN-i raporti kohaselt on pärast rahulepingu allkirjastamist tapetud 971 ühiskonnaliidrit.

Vägivalla edasine eskaleerumine võib ekspertide sõnul Kolumbia maapiirkonda destabiliseerida ja muuta kokkuleppe elluviimine üha keerulisemaks. Duque'i valitsus on omalt poolt kinnitanud, et on jätkuvalt pühendunud rahuprotsessile.

Analüütikud on oletanud, et riigi edasist kurssi võib oluliselt mõjutada USA presidendivalimiste tulemus. Nende sõnul julgustaks Trumpi tagasivalimine Colombia konservatiive võtma kasutusele rangemaid meetmeid, mis lõhkuksid rahulepingu kavandatud tee. Teisest küljest eeldatakse, et Bideni võit toetab selle rakendamist.

Jagage Oma Sõpradega: