Selgitatud: Haryana muudatused maaseaduses; miks neid kritiseeriti

Opositsioonikongress on kritiseerinud seaduseelnõu väidetavalt põllumeestevastases ja kaaskapitalismi propageerimises.

Peaminister Manohar Lal Khattar (nähtud assambleel) ja tema asetäitja Dushyant Chautala (vasakul) on kaitsnud seadusemuudatusi. (Express Archive / Jasbir Malhi)

Haryana assamblee võttis teisipäeval vastu 2021. aasta seaduse eelnõu The Right to Fair Compensation and Transparency in Land Acquisition, Rehabilitation and Resettlement (Haryana muudatus), mille eesmärk on kiirendada arendusprojekte, lihtsustades maa omandamise menetlust.

Uus seadus on toonud avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) projektid maksuvabastuse kategooriasse, mille puhul ei ole vaja sotsiaalse mõju hindamist (SIA) / maaomanike nõusolekut, mis on 2013. aasta keskse maa omandamise seaduse nõue. Opositsiooni kongress on eelnõu kritiseerinud väidetava talupidaja-vastase ja kaaskapitalismi propageerimise eest.

Narendra Modi valitsuse katse muuta keskseadust 2014. aastal ebaõnnestus, kuna BJP-l ja selle liitlastel ei olnud Rajya Sabhas sel ajal enamust. Keskus loobus ideest, kuid palus osariikidel oma jurisdiktsioonis seadust asjakohaselt muuta.

Erandid SIA-st

Pärast muudatuste vastuvõtmist assamblees ei pea valitsus saama maaomanikelt nõusolekut ega läbi viima mitmete projektide jaoks sotsiaalse mõju hindamist. Nad sisaldavad:

India riikliku julgeoleku või kaitse seisukohast olulised projektid; maaelu infrastruktuur, sealhulgas elektrifitseerimine; taskukohane eluase, eluase vaestele ja maa omandamise või loodusõnnetuse tõttu ümberasustatud isikute rehabiliteerimiseks; riigivalitsuse või tema ettevõtete rajatud tööstuskoridorid, kuhu saab omandada maad kuni 2 km kaugusel mõlemal pool määratud raudteeliine või teid; tervishoiu ja haridusega seotud infrastruktuuriprojektid, avaliku ja erasektori partnerlusprojektid, mille puhul maa omandiõigus on jätkuvalt osariigi valitsusel, ning linnade metroo- ja kiirraudteeprojektid.

Keskseaduse kohaselt peab valitsus avaliku ja erasektori partnerluse projektides küsima nõusolekut vähemalt 70 protsendilt mõjutatud peredelt. Opositsiooni hinnangul annab selle nõude kaotamine valitsusele meelevaldsed volitused maaomanike – eeskätt põllumeeste – omandamiseks, kellel ei jääks muud üle, kui hüvitis vastu võtta ja oma maad üle anda. Kasvõi niisutatavat või haritavat maad saab nüüd soetada kas omaniku nõusolekul või ilma.

Koguja volitused

Uus paragrahv 31A käsitleb lineaarsete projektide rehabilitatsiooni- ja ümberasumiskulude asemel ühekordse summa maksmist mõjutatud perekonnale kuni 50 protsenti määratud hüvitisest. Koguja saab määrata õiglase hüvitise ja teha hüvitise ilma täiendava järelepärimiseta, kui ta on veendunud, et kõik maast huvitatud isikud on oma vabast tahtest tingimustega nõustunud.

Eelnõu kriitikud on väitnud, et sellises olukorras kaotavad tõenäoliselt üürnikud ja vaesed isikud, kellel võivad olla mittevaralised õigused maale. Samuti ei registreerita sageli maapiirkondades naissoost pärijate osakaalu. Ja isikuid, kellel on juurdepääsuõigus, näiteks Khewati kaasosanike hulgas, ja kasutusvalduse õigusi, nagu omaniku hüpoteegi või servituudi õigused, ei ole ametlikesse registritesse nõuetekohaselt registreeritud.

Need, kes elavad maal

Eelnõu uute sätetega soovitakse kaotada tingimus, mille kohaselt tuleb omandatud hoone elanikele evakueeruda 48 tundi ette. Elanikud peaksid hoone vabastama kohe pärast seda, kui koguja on auhinna välja kuulutanud. See on äärmiselt drakooniline ja meelevaldne. Riigi masinavärk peab olema relvastatud volitustega visata mõjutatud isiku asjad välja isegi südaööl ilma ette teatamata või hüvitamata, ütles opositsiooniliider ja endine peaminister Bhupinder Singh Hooda. sellel veebisaidil .

Muudatustega kaotatakse ära ka säte anda väljatõstjatele lisaks rahalisele hüvitisele ka krundid.

Valitsuse seisukoht

Peaministri asetäitja Dushyant Chautala, kellele kuulub ka tulude portfell, lükkas tagasi kartmised, et omandatud maad lähevad lõpuks ettevõtetele.

Muudatused on tehtud maa omandamiseks avaliku sektori projektide jaoks. Omandatud maa omandiõigus jääb valitsusele, ütles ta.

Peaminister Manohar Lal Khattar ütles, et hüvitist ei vähendata. See jääb samaks, nagu see oli keskseaduse alusel. Sätted on suunatud vaid nõusolekuküsimustele – kas nad (maaomanikud) soovivad oma maad müüa või mitte.

Näiteks lineaarsetel projektidel, nagu raudtee, metroo, maanteed, on oma normid ja selleks on vaja maad. Projektide puhul, nagu kool jne, saame asukohta muuta, kuid lineaarset arengut muuta ei saa. Samamoodi on eelnõusse lisatud avaliku tähtsusega projekte. Selle eelnõuga ei tohiks probleeme tekkida.

Chautala on ka juhtinud tähelepanu sellele, et Haryana ei ole ainus osariik, kes on püüdnud teha keskseaduse muudatusi – sama on teinud veel 16 osariiki, sealhulgas Telangana, Gujarat, Tamil Nadu ja Maharashtra. Teatud osariikides on seadus aga vaidlustatud ja kohtuasjad on pooleli.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: