Selgitatakse: Nigeerias tegutsenud bandiidid, kes röövisid 150 koolilast
See on kümnes selline rünnak ja laste massiline röövimine Nigeerias alates 2020. aasta detsembrist.

Põhja-Nigeerias Kaduna osariigis puudu on üle 150 õpilase pärast seda, kui relvastatud mehed ründasid sealses internaatkoolis. See on kümnes selline rünnak ja laste massiline röövimine alates 2020. aasta detsembrist. Veebruari alguses teatasid VOA uudised, et Zamfara osariigi valitsuskoolist rööviti 317 tüdrukut.
Reutersi raportis öeldi, et piirkonna võimud omistavad viimase massilise inimröövi juhtumi relvastatud bandiitide rühmale. Need nn bandiidid, kes tegutsevad Nigeeria loodeosas, terroriseerivad tsiviilelanikke, destabiliseerivad piirkonda ja annavad džihadistidele mõjuvõimu, öeldakse väljaandes Foreign Policy avaldatud raportis.
Tänavu mais tappis Nigeeria armee Zamfara osariigist 48 bandiiti ja päästis 18 röövitut, teatas Anadolu agentuur. Pärast tihedat tulevahetust bandiidid põgenesid, jättes maha vintpüssid AK-47, ühe vintpüssi G3 ja kuulipilduja.
Kes on need bandiidid Nigeerias?
Koolilaste massilised röövimised ei ole ainult bandiitide rühmadele iseloomulikud. 2014. aastal röövis 2009. aastal Nigeeria valitsuse vastu mässu algatanud islamistlik rühmitus Boko Haram ligi 300 tüdrukut teisest Chiboki internaatkoolist. Rööv äratas rahvusvahelist tähelepanu ja viis kampaaniani #BringBackOurGirls, mida toetas Michelle Obama.
Umbes kümne aasta pärast on Boko Haram ehk Jama’a Ahl as-Sunnah Li-da’wa wa-al Jihad, nagu seda ametlikult nimetatakse, levinud Nigeeria kirdeosast naaberriikidesse Nigerisse, Tšaadi ja Kameruni. Rühm lükkab tagasi lääne hariduse, mis nende arvates pole islamivastane.
Relvastatud banditism on aga hiljutine probleem ja julgeolekuprobleem, millega seisab silmitsi Nigeeria valitsus, mis pole Boko Harami algatatud vägivalla ohjeldamisel juba siiani suutnud. Ameerika julgeolekuprojekt (ASP) märgib, et Nigeeria loodeosa elanikkond on seisnud silmitsi üha suureneva banditismi ohuga, mida määratletakse kui organiseeritud kuritegevuse liiki, mis hõlmab inimrööve, relvastatud röövimist, mõrvu, vägistamist, kariloomade röövimist ja inimeste ärakasutamist. keskkonnaressursse.
Sõltumatuid humanitaarvajaduste analüüse pakkuv mittetulundusühing ACAPS ütles oma 2020. aasta teates riigi julgeolekuolukorra kohta, et Nigeeria loodeosas on tekkimas uus humanitaarkriis. Tundub, et seni on mõjutatud peamiselt kuus osariiki – Zamfara, Katsina, Sokoto, Kaduna, Niger ja Kebbi.
Tänutanki välissuhete nõukogu andmetel hukkus 2018. aastal neis kuues osariigis 1100 inimest, 2019. aastal hukkus üle 2200 ja 2020. aasta jaanuarist juunini registreeriti üle 1600 hukkunu. Viidates UNHCRi andmetele, on ACAPS Note ütleb, et rünnakute tõttu on seni siseselt ümber asunud üle 247 000 inimese.
Kuidas see alguse sai?
Bandiitide rühmad alustasid tegevust 2011. aastal, peegeldades peamiselt põllumeeste ja karjakasvatajate vägivaldset konkurentsi nappide ressursside pärast. Olukorda raskendas veelgi see, et enamik karjakasvatajaid kuulus erinevatesse kogukondadesse. Kui keskkonnamuutused muutsid maa ja vee senisest väärtuslikumaks, toimus nende pärast erinevate kogukondade vahel konkurents. Umbes viimase kümnendi jooksul arenes see kogukondlikkusega piirnev rivaalitsemine surmavateks miilitsarühmadeks.
| Valge lipu kampaania Malaisias, mille käivitas Covidi hädad
Nüüd näevad mõned inimesed banditismist ka sissetulekuallikana, arvestades, et piirkond, kus enamasti tegutsevad bandiidid, kannatab mitmete probleemide, sealhulgas noorte tööpuuduse, vaesuse ja ebavõrdsuse käes. On ka teisi tegureid, nagu väike- ja kergrelvade levik, ebaseaduslik käsitöönduslik kaevandamine, kirjutab Nkasi Wodu, advokaat ja arendusekspert Nigeerias. Wodu sõnul süvendavad probleemi demoraliseerunud julgeolekujõud, kes on paigutatud kõikidesse 36 Nigeeria osariiki peale ühe.
Kui mõne osariigi kubernerid on püüdnud bandiitidega läbi rääkida, siis seni on kõnelused ebaõnnestunud, osaliselt seetõttu, et bandiidid rikkusid lepingutingimusi.
Jagage Oma Sõpradega: