Tähtkuju Kompensatsioon
Saatluskoh

Uurige Ühilduvust Sodiaagimärgi Järgi

Selgitatakse: 2020. aastal käis valimas 18 Aafrika riiki. Siin on kaalul

Valimisprotsessid neis riikides on pakkunud huvitavat jälgimist: totalitaarsed valitsused võitlesid kontrolli säilitamise eest, samal ajal kui demokraatia pooldajad on võidelnud seda neilt maadelda.

Inimesed andsid Kesk-Aafrika Vabariigis pealinnas Banguis Lycee Boganda valimisjaoskonnas oma hääle presidendi- ja seadusandlikule valimistele pühapäeval, 27. detsembril 2020. (AP foto)

USA presidendivalimised võisid domineerida ülemaailmsetes uudistes, tõrjudes valimisprotsessid mujal maailmas. Kuid 2020. aasta oli Aafrika kontinendi jaoks märkimisväärne aasta, sest 18 riiki läksid valima, pannes proovile oma siseriikliku stabiilsuse, millel on tagajärjed kogu kontinendile.





Valimisprotsessid neis riikides on pakkunud huvitavat jälgimist: totalitaarsed valitsused võitlesid kontrolli säilitamise eest, samal ajal kui demokraatia pooldajad on võidelnud seda neilt maadelda. Piirkondlik vägivald, relvastatud konflikt, etnilised konfliktid, kodumaised sotsiaal-majanduslikud probleemid ja kliimamuutused on samuti olnud mõned peamised tegurid, mis on neid protsesse nii otseselt kui ka kaudselt mõjutanud.

Kuigi mõned valimised on viimastel kuudel juba toimunud, on mõned, mis on käimas, ja need, mis kanduvad üle 2021. aasta esimesse poolde.



Burkina Faso: 2020. aasta Burkinabé üldvalimised toimusid Lääne-Aafrika riigis selle aasta novembris, kus senine president Roch Marc Christian Kaboré valiti viieaastaseks ametiajaks tagasi. Kuigi Kaboré kogus 58% häältest, olid kriitikud ja opositsioonitegelased öelnud, et hääletusprotsess ei olnud õiglaselt läbi viidud.



Kui kohalikud uudised viitasid, et koroonaviiruse puhang takistas vähem inimesi valima suundumast, siis opositsioonitegelased väitsid, et valimisprotsessi on häirinud altkäemaksu andmine ja eeskirjade eiramised. Lisaks sellele oli naaberriigi Mali mässuliste poolt riigis toime pandud islamistlik vägivald takistanud vähemalt viiendiku valimisjaoskondade avamist, vahendab Deutsche Welle uudiseid.

Kaboré ebaõnnestumised pidurdavad seda islamistlikku vägivalda ja terrorismi riigis, mis olid tänavustel valimistel kaalul olnud küsimuste esirinnas.



Burundi: Tänavu mais toimunud Burundi üldvalimistel võitis umbes 71% häältega presidendiks Évariste Ndayishimiye valitsevast rahvuslikust demokraatia kaitse nõukogust – Demokraatia kaitsejõududest. Enne valimisi oli BBC teatanud, kuidas valimisjaoskondadele jõudmist segasid vägivald ning kriitikute ja kandidaatide süüdistused, et protsess ei saa olema vaba ja õiglane.

Human Rights Watchi Kesk-Aafrika direktori Lewis Mudge'i sõnul toimusid valimised väga repressiivses keskkonnas, kus puudusid sõltumatud rahvusvahelised vaatlejad. Rahvusvaheline organisatsioon teatas, et protsessi käigus vahistati opositsiooniliikmeid, sealhulgas kandidaate, ja sõnavabaduse mahasurumist. Otsus korraldada valimised koroonaviiruse pandeemia ajal pälvis riigis ka kriitikat, osaliselt seetõttu, et riik oli teadlikult vältinud rangete piirangute kehtestamist ja valimiste eel oli jätkuvalt korraldatud massilisi poliitilisi miitinguid.



Kamerun: Pikaajaline anglofooni kriis Lõuna-Kameruni piirkonnas Kamerunis Kesk-Aafrikas on domineerinud riigi parlamendivalimiste protsessis. Separatistid on võidelnud Kameruni valitsuse vastu riigi loode- ja edelaanglofoonilistel aladel ning 2020. aasta valimised ainult süvendasid konflikti, kusjuures paljud kutsusid üles protsessi boikoteerima.

2018. aasta suvel lükati aasta võrra edasi kohalikud ja parlamendivalimised, mis pidid toimuma algselt oktoobris. Kameruni valitsus väitis, et presidendi-, parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimiste samaaegne korraldamine on keeruline. Kuid 2019. aasta juulis lükkas valitsus need valimised uuesti 2020. aasta veebruarini, ilma oma otsusele mingit põhjust andmata, kusjuures opositsioon ja kriitikud nutsid pahaks ning paljud ambazonlased boikoteerisid valimisi.



2020. aasta veebruaris lõppesid parlamendivalimised mõlema poole vägivallaga, kus valitsus saatis sadu sõdureid, et võidelda separatistidega, kes omakorda olid röövinud mitu riigi poliitikut. Valimised lõppesid sellega, et valitsev Kameruni Rahvademokraatliku Liikumise partei säilitas parlamendis enamuse.

Kesk-Aafrika Vabariik (CAR): Sel nädalal hääletas CAR presidendivalimistel, mis olid vägivaldsed, mille põhjuseks oli valitsuse ja mässuliste vägede vaheline konflikt. President Faustin-Archange Touadéra oli taotlenud teist ametiaega ja süüdistas oma eelkäijat François Bozizét riigipöörde õhutamises mässuliste rühmitustega kokkumängus. Mõned päevad enne 27. detsembri valimisi tapsid ründajad kolm ÜRO rahuvalvajat, kelle isikut pole veel kindlaks tehtud. Kuigi opositsioon oli nõudnud valimiste edasilükkamist, mille valitsus tagasi lükkas, kutsusid mässulised rühmitused inimesi üles mitte hääletama.



Inimesed seisavad Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas Banguis asuvas Lycee Boganda valimisjaoskonnas järjekordades, et anda oma hääl presidendi- ja parlamendivalimistele, pühapäeval, 27. detsembril 2020. (AP Photo)

Küsimusi oli ka valimiste legitiimsuse kohta, sest väidetavalt ei antud tuhandetele kodanikele valijakaarti. BBC teatas ÜRO missioonist riigis, et vaatamata vägivallale ja mõnede valimisjaoskondade sulgemisele oli mõnes riigis osavõtt suur. Venemaa teatas valimiste eel, et president Touadéra valitsus palus Moskvalt sõjalist abi, misjärel 300 sõjaväeinstruktorit Kesk-Aafrikasse. Kuid Venemaa on rõhutanud, et ta ei ole seotud valimiste ajal toimunud vägivallaga.

Tšaad: Alates 2015. aastast on Tšaadi Vabariigis toimunud seadusandlikud valimised edasi lükatud viis korda, president Idriss Deby Itno viitas rahapuudusele ning džihaadirühmituse Boko Haram pidevatele ohtudele ja ebastabiilsusele. Algselt tänavu augustis toimuma pidanud riigi sõltumatu riiklik valimiskomisjon (Céni) teatas juunis, et parlamendivalimised lükatakse taas edasi, seekord koroonaviiruse pandeemia ja teeolusid halvendava vihmaperioodi tõttu. riigis ja see omakorda mõjutaks valijate registreerumisvõimalusi.

LIITU NÜÜD :Express Explained Telegrami kanal

Selle asemel soovitas riigi valimiskomisjon korraldada valimised 2021. aasta aprillis, samal ajal presidendivalimistega. Vaatlejad on aga öelnud, et nende valimiste toimumine ka järgmisel aastal on ebatõenäoline, sest president ei taha, et tema juhtimine vaidlustaks. Deby tuli jõuga võimule 1990. aastal ega ole veel avalikult teatanud, kas ta kandideerib kuuendaks ametiajaks.

Komoorid: India ookeanis asuv Komoori saareriik on pärast iseseisvumist 1974. aastal olnud tunnistajaks vägivaldsele poliitilisele ajaloole. Riigipöördekatseid on tehtud 20 korral, millest neli viidi edukalt ellu. Kui Komooride president Azali Assoumani esimest korda võimule tuli, oli ta ise korraldanud riigipöörde, valitsedes riiki aastatel 1999–2006. 2016. aastal, kui ta taas võimule tuli, oli valimisprotsess rikutud eeskirjade eiramise ja vägivallaga. 2020. aasta jaanuaris saavutas ta taas võidu riigi parlamendivalimistel, mida opositsioonierakonnad boikoteerisid. Need opositsiooniparteid olid öelnud, et valimised olid olnud ebademokraatlikud ja läbipaistmatud. Opositsiooniparteid väitsid ka, et valimisaktiivsus oli oluliselt madalam kui valimiskomisjoni esitatud 61,5 protsenti, öeldes, et riigi kodanikud lükkasid Azali diktatuurirežiimi tagasi, lahkudes valimisjaoskondadest.

Etioopia: Üldvalimised etioopia riigi seadusandliku organi, Etioopia Föderaalse Parlamentaarse Assamblee alamkoja Rahvaesindajatekoja ametnike valimiseks pidid algselt toimuma Etioopias 2020. aasta augustis. Covid-19 pandeemia aga sundis. alamkoda kaaluma valimisprotsessi edasilükkamist. Mais hääletas maja selle poolt, et lükata riigi valimised kindlaks määramata kuupäevale aastal 2021. Kuid detsembris teatas Etioopia riiklik valimiskomisjon, et need toimuvad 5. juunil 2021.

Etioopias on praegu käimas kodusõda, mis algas 2020. aasta novembris ja mille vahel on Tigray Rahvavabastusrinde (TPLF) juhitud võimas Tigray piirkondlik valitsus ja Etioopia peaministrit Abiy Ahmedi toetavad jõud. Kodusõda on toonud kaasa sideliinide ja transpordi peatamise, vägivalla ja tsiviilisikute ümberasustamise. Tuhanded riigi kodanikud, eriti põhjast, on sunnitud oma kodudest lahkuma ja otsima varjupaika naaberriikides nagu Sudaan. Konflikt võib mõjutada Aafrika Sarve piirkonda üldiselt ning suurriikide, nagu USA, Hiina ja Venemaa, sõjalisi ja majanduslikke huve selles piirkonnas.

Gabon: Gabonis pidid 2020. aasta aprillis korraldama parlamendivalimised Gaboni Lékoni-Lékori osakonnas. See on aga koroonaviiruse pandeemia tõttu edasi lükatud.

Ghana: Detsembri keskel võitis Ghana ametis olev president Nana Akufo-Addo teise ametiaja presidendina. Akufo-Addo tuli 2016. aastal võimule ülekaaluka võiduga, lubades riigi korruptsioonist vabastada. Kuid sellest ajast peale on kriitikud süüdistanud teda poliitilises sekkumises ja ühe peamise kampaanialubaduse – paigaldada haiglad Ghana 216 linnaosasse – ebaõnnestumises. Kuid oma viimasel ametiajal oli Akufo-Addo täitnud ka oma lubaduse kaotada keskkoolihariduse tasud.

Võit saabus ajal, mil koroonaviiruse pandeemia on riigi majandust rängalt tabanud ja Ida-Ghana Volta piirkond on tunnistajaks uuele separatistlikule murrangule, kusjuures separatistid nõuavad Lääne-Togolandi iseseisvust.

Guinea: Oktoobris 2020 võitis president Alpha Condé vastuolulise kolmanda ametiaja, keset vägivaldseid proteste kogu Guineas. Pärast valimistulemuste väljakuulutamist vaidlustasid vastaskandidaadid, sealhulgas endine peaminister Cellou Dalein Diallo, kes samuti kandideeris. Järgnenud vägivalla tagajärjel suri vähemalt 30 inimest, päev pärast seda, kui Condé oma võidu teatavaks tegi.

Guinea põhiseadus piirab presidendi ametiaega vaid kahe ametiajaga. Kuid selle aasta alguses märtsis võeti vastuolulisel põhiseadusreferendumil vastu muudatused, millega muudeti presidendi ametiaeg, võimaldades Condél kandideerida kolmandaks ametiajaks. Kuude jooksul pärast Condé väljakuulutamist on riigis toimunud ulatuslik vägivald. Meeleavaldused on kestnud terve aasta, kusjuures riigi julgeolekujõud on protestivate tsiviilisikute kallal tugevalt maha pannud, mis on samuti lõppenud surmaga.

Elevandiluurannik: Novembris võitis Côte d’Ivoire’i Vabariigi president Alassane Ouattara vastuolulise kolmanda ametiaja valimistel, mida opositsioon boikoteeris. Kuid varsti pärast seda teatas Elevandiluuranniku opositsioon, et loob üleminekuvalitsuse, mis vastutaks uute valimiste korraldamise eest. Poliitilistest kokkupõrgetest ja sellele järgnenud vägivallast teatati tulemuste väljakuulutamise eel ja isegi pärast seda.

BBC raporti kohaselt olid opositsioonitegelased öelnud, et Ouattara kolmandaks ametiajaks kandideerimine on ebaseaduslik, kuna see oli reeglite rikkumine. Selle vaidlevad vastu presidendi toetajad, kes viitavad 2016. aastal algatatud põhiseaduse muudatusele, mille kohaselt Ouattara esimene ametiaeg ei läinud tegelikult arvesse.

Sõltumatud valvekoerad ja kaitserühmad olid öelnud, et valimisi häirisid hirmutamine, vägivald ja valimishäired ning et suur hulk valijaid ei saanud hääletada, kuna valimisjaoskonnad olid suletud. BBC teatas, et ka opositsiooni tugipunktide valimisjaoskondi rüüstati ja vara põletati. Pärast seda, kui Ouattara juulis teatas, et ta kandideerib uuesti, on tapetud üle 3000 inimese.

Mali: Pärast 2018. aastast 2019. aastasse 2020. aasta märtsi edasilükkamist toimusid Malis parlamendivalimised, teine ​​voor toimus mõni nädal hiljem aprillis. Ameerika Hääle raporti kohaselt on need esimesed valimised, mis täidavad Mali 147-kohalise parlamendi alates 2013. aastast. Valimisi häiris riigi põhja- ja keskosas toimunud vägivald. Märtsis rööviti kolm päeva enne valimisi opositsiooniliider Soumaila Cissé. Seejärel osales al-Qaedaga ühinenud sõjaline rühmitus teeäärsete pommiplahvatustega ja rünnakutega sõdurite ja tsiviilelanike vastu.

Merepiirita riik on üle kümne aasta kestnud konflikte ja lisaks džihadistlikule terrorile on seal olnud tunnistajaks ka rahvustevahelisele vägivallale. President Ibrahim Boubacar Keïta, kes töötas Mali presidendina 2013. aasta septembrist 2020. aasta augustini, oli sunnitud tagasi astuma pärast seda, kui Mali relvajõudude fraktsioonid langesid ta riigipöördega.

Namiibia: Namiibias toimusid 2020. aasta novembris kohalikud ja piirkondlikud valimised uute kohalike ja piirkondlike volikogude valimiseks. Viimati peeti neid 2015. aastal.

Niger: Saheli osariik Niger läks 27. detsembril ajaloolistel valimistel vägivaldsete džihadistide mässuliste taustal hääletama. Need valimised on olulised, sest need võivad viia Nigeri esimese rahumeelse võimuvahetuseni pärast 60 aastat tagasi Prantsusmaalt iseseisvumist. Tulemused võivad olla mõne päeva jooksul, kuid konstitutsioonikohtul kulub nende ratifitseerimiseks rohkem aega. Võitja peaks koguma 50 protsenti häältest, vastasel juhul toimuks 2021. aasta veebruaris teine ​​voor, milles osalevad kaks parimat kandidaati.

Viimastel aastatel on Nigerit ähvardanud nii relvastatud rühmitused kui ka džihaadirühmitused nagu Boko Haram. Tänavu detsembris hukkus rünnakus 27 inimest, mille eest võttis vastutuse Boko Haram. Kuigi turvalisus on nende valimiste ajal olnud tõsine probleem, viitasid kohalikud uudised, et vaatamata vägivalla- ja muude ohtude kartustele, on intsidente valimiste ajal olnud suhteliselt vähe.

Tansaania: 2020. aasta oktoobris toimusid Tansaanias üldvalimised presidendi ja rahvusassamblee valimiseks ning senine president John Magufuli valiti ülekaaluka võiduga tagasi. BBC raporti kohaselt nimetasid opositsiooniliidrid valimisi petturiteks, väites, et võimust kinni hoidmiseks kasutati riigimasinaid. Mõned opositsiooniliidrid väitsid ka, et hääletuskaste on rikutud, kuid Vabariigi Valimiskomisjoni juht lükkas need väited valena tagasi, selgub raportist.

Human Rights Watch oli valimiste eel teatanud, et politsei vahistas ja pidas omavoliliselt kinni hulgaliselt opositsioonipartei juhte ja toetajaid ning võimud peatasid tele- ja raadiojaamad, tsenseerisid mobiiltelefonisuhtlust ja blokeerisid sotsiaalmeedia. Al Jazeera raporti kohaselt on opositsiooniliidreid väidetavalt vahistatud ja rünnatud ning enne valimisi kehtestati ka miitingu keeld.

Human Rights Watch oli ka teatanud, et oktoobris toimunud valimiste eel tulistas politsei poolautonoomsel Sansibari saarestikus elavate laskemoonaga rahvahulka, kus hukkus vähemalt kolm inimest.

Somaalia: Presidendivalimised pidid toimuma Somaalias 2020. aasta detsembris, kuid need on mitme teguri tõttu edasi lükatud 2021. aasta veebruarisse. Kuigi koroonaviiruse puhang on peamine põhjus, on teiste hulgas laialdane nälg, mis tekkis kõrbetirtsude ja Ida-Aafrika džihaadi fundamentalistliku rühmituse al-Shabaabi mässuliste poolt toime pandud vägivalla tõttu.

On muret, et Etioopia ebastabiilsus võib imbuda Somaaliasse ja mõjutada ka valimisprotsessi ja riigi stabiilsust. Riigisisesed vaidlused föderaalvalitsuse, osariikide ja hõimuklannide vahel võivad samuti põhjustada rahutusi. Brookingsi analüüsi kohaselt võib Trumpi administratsiooni otsus tuua riigist välja suurem osa USA erioperatsioonide vägedest 2021. aasta jaanuariks, vahetult enne valimisi, kaasa tuua ka julgeoleku nõrgenemise, mis võib al-Shababi mässulistele rohkem hoogu anda.

Somaalimaa: Kuigi Somaalimaa ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud, on 1991. aastal Somaaliast lahku löönud territoorium, millel on toimiv poliitiline süsteem, oma valitsusasutused, sõltumatud politseijõud ja oma valuuta. Viimased parlamendivalimised toimusid 2005. aastal ja sellest ajast alates on neid mitu korda ümber lükatud. Seejärel otsustati, et küsitlused korraldatakse 2019. aastal, kuid need lükati edasi 2020. aasta lõppu. Nüüd on see kuupäev aga muudetud 2021. aasta maiks.

Seišellid: Seišellide üldvalimised peeti 2020. aasta oktoobris, mis oli märkimisväärne sündmus. Esimest korda pärast 1977. aastat võttis Seišellidel võimu üle opositsioon, kusjuures valimised võitis anglikaani preester Wavel Ramkalawan. Analüütikud usuvad, et poliitiline partei, kuhu kuulus endine president Danny Faure, ehk United Seišellide Partei, ei suutnud neid valimisi võita, kuna erakond oli minevikus osalenud poliitilistes mõrvades, piinamises ja korruptsioonis.

Minema: 2020. aasta veebruaris toimusid Lääne-Aafrika riigis Togos presidendivalimised, kus valitseva partei Liit Vabariigi Eest ametisolev president Faure Gnassingbé valiti 71% häältega oma neljandaks ametiajaks tagasi. Kuid protsessi häirisid opositsiooniliidri Agbéyomé Kodjo süüdistused valimispettuste kohta.

BBC raporti kohaselt süüdistas endine peaminister ja rahvusassamblee juht Kodjo valitsusasutusi nendel valimistel võltsvalimisjaoskondade loomises, sedelite võltsimises ja inimeste Gnassingbé poolt mitme hääle andmises. Veebruaris toimuvate valimiste eel kutsusid rahvusvahelised vaatlejad Togo valitsust üles Interneti-teenuste sulgemise eest pealinnas Lomé ja teistes riigi osades.

Jagage Oma Sõpradega: