Avaliku vara hävitamine: mida seadus ütleb, mida SC juhtis

Hoolimata vara hävitamist keelavast seadusest on kogu riigis meeleavalduste ajal levinud mässud, vandalism ja süütamine. Siin on see, mida seadus ütleb ja mida Riigikohus on juhtinud.

Delhis süüdati pühapäeval sõidukid. (Ekspressfoto: Gajendra Yadav)

India ülemkohtuniku S A Bobde juhitud ülemkohus väljendas esmaspäeval rahulolematust rahutuste ja avaliku vara hävitamise pärast, nõustudes kuulama petitsioone väidetavate politseiülesannete kohta Jamia Millia Islamia ja Aligarhi moslemiülikooli üliõpilaste suhtes. CJI ütles, et meeleavaldajatel on vabadus tänavatele tulla, kuid kui nad seda teeksid, ei võta kohus neid ära.

Hoolimata vara hävitamist keelavast seadusest on kogu riigis meeleavalduste ajal levinud mässud, vandalism ja süütamine.

Mida seadus ütleb

1984. aasta avaliku vara kahjustamise vältimise seadus karistab kõiki, kes panevad toime mis tahes avaliku varaga seotud kuritegu, kuni viieaastase vangistusega ja rahatrahviga või mõlemaga. Selle seaduse sätteid saab siduda India karistusseadustiku sätetega.

Avalik omand käesoleva seaduse alusel hõlmab mis tahes ehitist, rajatist või muud vara, mida kasutatakse seoses vee, valguse, elektri või energia tootmise, jaotamise või tarnimisega; mis tahes õli paigaldamine; kõik kanalisatsioonitööd; mis tahes kaevandus või tehas; mis tahes ühistranspordi- või telekommunikatsioonivahend või mis tahes ehitis, rajatis või muu sellega seoses kasutatav vara.

Riigikohus on aga korduvalt leidnud, et seadus on ebapiisav ning on püüdnud lünki täita suuniste abil.

2007. aastal võttis kohus arvesse erinevaid juhtumeid, kus agitatsioonide, bandhide, hartalite jms nimel hävitati ulatuslikult avalikku ja eraomandit, ning moodustas kaks komiteed, mida juhtis endine tippkohtu kohtunik kohtunik KT Thomas. ja vanemadvokaat Fali Nariman, et teha ettepanekuid seaduse muutmiseks.

2009. aastal andis ülemkohus kohtuasjas In Re: Destruction of Public & Private Properties v State of AP ja Ors välja suunised, mis põhinesid kahe ekspertkomisjoni soovitustel.

Mida SC ütles

Thomase komitee soovitas protestijate tõendamiskoormise ümber pöörata. Ettepanekuga nõustudes ütles kohus, et prokuratuurilt tuleks kohustada tõendama, et organisatsiooni kutsutud otsese tegevusega on kahjustatud avalikku vara ning et süüdistatav osales ka sellises otseses tegevuses.

Sellest etapist alates saab oma süütuse tõendamise raskuse üle kanda süüdistatavale, teatas kohus. Ta lisas, et seadust tuleb muuta, et anda kohtule volitused eeldada, et süüdistatav on süüdi avaliku vara hävitamises, ning seejärel oleks süüdistataval võimalik selline eeldus ümber lükata.

Selline tõendamiskohustuse ümberpööramine on kohaldatav muu hulgas seksuaalse vägivalla korral. Üldjuhul eeldab seadus, et süüdistatav on süütu, kuni prokuratuur oma väidet tõendab.

Narimani komitee soovitused käsitlesid kahju hüvitamist hävitamiseks. Nõustudes soovitustega, ütles kohus, et märatsejad võetakse kahju eest rangelt vastutavaks ning kahju hüvitamiseks nõutakse hüvitist.

Kui isikud, kas ühiselt või muul viisil, osalevad protestis, mis muutub vägivaldseks ja mille tulemuseks on era- või avaliku vara kahjustamine, loetakse isikud, kes on kahju tekitanud, protestis osalenud või selle korraldanud. Rangelt vastutav selliselt tekitatud kahju eest, mida võivad hinnata tavakohtud või mis tahes õiguse täitmiseks loodud erimenetlus, teatas kohus.

Lisaks märatsejate vastutusele võtmisele ja kulude määramisele andis kohus välja ka juhised, sealhulgas andis kõrgetele kohtutele korralduse anda korraldus suo motu hagiavaldusele ning luua mehhanism tekitatud kahju uurimiseks ja hüvitise määramiseks kõikjal, kus protestide tõttu toimub vara massiline hävitamine.

Suuniste mõju

Sarnaselt seadusele on ka juhistel olnud piiratud mõju. Selle põhjuseks on asjaolu, et meeleavaldajate tuvastamine on endiselt keeruline, eriti juhtudel, kui ei ole protesti kutsunud juhti.

Pärast Patidari agitatsiooni 2015. aastal esitati Hardik Patelile süüdistus mässu algatamises vägivallale õhutamises, mis tõi kaasa inimelu ja vara kaotamise; Pateli advokaadid väitsid aga ülemkohtus, et kuna puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks kutsunud üles vägivallale, ei saa teda vara kaotamise eest vastutada.

2017. aastal pöördus avaldaja, kes väitis, et oli sunnitud käimasoleva agitatsiooni tõttu teel veetma rohkem kui 12 tundi, riigikohtu poole, taotledes 2009. aasta suuniste rakendamist. Kohtuotsuses kohtuasjas Koshy Jacob vs Union Of India kordas kohus, et seadust on vaja ajakohastada, kuid see ei andnud avaldajale hüvitist, kuna protesti korraldajad ei olnud kohtu ees.

Ära jäta vahele Explained: millal ja mil määral on politsei jõu kasutamine seaduslik?

Jagage Oma Sõpradega: