Mis on Iraani Quds Force, sõjaväeüksus, mida Soleimani juhtis
Kuni oma surmani juhtis Soleimani Qudsi vägesid, mis on araabiakeelne sõna Jeruusalemma kohta, ning vastutab ebatavalise sõjapidamise ja luuretegevuse eest. Väed vastutavad mõne äärmusrühmituse väljaõppe, rahastamise ja varustamisega välismaal.
2007. aastal esitas USA toonane president George Washington Bush avalikult Qudsi vägedele süüdistuse keerukate IED-de (iseloomulikud lõhkekehad) andmises Iraagi šiitide relvarühmitustele, kes tapsid Iraagis Karbalas reidi käigus neli USA sõdurit. USA presidendi Donald Trumpi korraldusel USA väed tapsid Qasem Soleimani Iraani revolutsioonilise kaardiväe korpuse (IRGC) komandör droonirünnakus Iraagis Bagdadi rahvusvahelises lennujaamas reedel. Õhurünnakus hukkus ka Iraagi miilitsaülem Abu Mahdi al-Muhandis ja veel mitu Teherani toetatud Iraagi relvarühmituse liiget.
USA kaitseministeeriumi 2. jaanuaril avaldatud avalduses märgiti, et USA sõjavägi on astunud otsustava sammu USA isikkoosseisu kaitsmiseks välismaal, tappes IRGC ülemereoperatsioonide tiiva Qudsi vägede juhi Soleimani ja USA-s. Välisterroristide Organisatsiooni loetellu.
Avalduses mainiti, et Soleimani töötas aktiivselt välja plaane rünnata Ameerika diplomaate ja sõjaväelasi Iraagis ja kogu piirkonnas ning et löök anti Iraani tulevaste rünnakuplaanide heidutamiseks.
Kindral Soleimani ja tema Qudsi väed olid vastutavad sadade ameeriklaste ja koalitsiooniväelaste surma ning tuhandete haavata. Ta oli viimastel kuudel korraldanud rünnakuid koalitsiooni baasidele Iraagis, sealhulgas 27. detsembri rünnakut, mis kulmineerusid täiendavate Ameerika ja Iraagi töötajate surma ja haavamisega. Kindral Soleimani kiitis heaks ka sel nädalal USA Bagdadi saatkonnale aset leidnud rünnakud, öeldakse avalduses.
Mida tähendab Soleimani surm USA ja Iraani suhetele?
Soleimani surm tooks kaasa USA ja Iraani vaheliste suhete dramaatilise eskaleerumise, eriti kui arvestada eelmise nädala sündmusi, kui USA õhurünnakule Kata'ib Hezbollah (KH) relvajõududele järgnes professionaalide tungimine USA saatkonnale Bagdadis. - Iraani miilitsad. USA usub, et KH miilits on joondunud Qudsi vägedega. Lisaks IRGC-le on USA rahvusvahelisteks terroriorganisatsioonideks nimetanud ka Hezbollah ja Kata’ib Hezbollah.
Meeleavaldajad leinavad meeleavaldusel USA õhurünnaku üle Iraagis, kus hukkus Iraani revolutsioonikaardi kindral Qassem Soleimani, mida näidatakse Teheranis tagaekraanil (AP Photo/Vahid Salemi) Reedel teatas Tehran Times, et islamirevolutsiooni juht ajatolla Seyyed Ali Khamenei ütles, et rünnaku taga olevaid kurjategijaid ootab ränk kättemaks. Pärast tema tapmist kutsus USA Bagdadi saatkond kõiki USA kodanikke üles viivitamatult lahkuma.
Kontekst
KH on juba mitu kuud juhtinud kampaaniat USA vägede kohaloleku vastu Iraagis. 27. detsembril lõppesid KH katsed neid välja ajada raketirünnakutega, mille tagajärjel hukkus ameeriklasest töövõtja. Mõttekoja Atlantic Council andmetel andis USA kättemaksu 29. detsembril ja andis löögi kolme KH objekti Iraagis ja kahte KH baasi Süürias. Sellele järgnesid Iraani-meelsed liitlased ja KH relvajõud tungisid 31. detsembril USA rünnaku vastu Bagdadis asuvasse USA saatkonnahoonesse.
Mis on Qudsi jõud?
Kuni oma surmani juhtis Soleimani Qudsi vägesid, mis on araabiakeelne sõna Jeruusalemma kohta, ning vastutab ebatavalise sõjapidamise ja luuretegevuse eest. Väed vastutavad mõne äärmusrühmituse väljaõppe, rahastamise ja abi osutamise eest välismaal.
Ajatolla Ruhollah Khomeini asutas IRGC 1979. aastal pärast Iraani revolutsiooni lõppu, et kaitsta Iraani uue valitsuse islamikorda. Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse andmetel on IRGC panustanud Iraani vägedesse ligikaudu 125 000 mehega ning on võimeline pidama asümmeetrilist sõda ja varjatud operatsioone. See hõlmab Qudsi vägesid, mis on aastate jooksul loonud sidemed Liibanoni Hizbollah'ga, Iraagi šiiitide relvarühmituste, Afganistani šiiitidega ja Palestiina aladega.
Ära jäta vahele Explained | USA süüdistused Iraani Qudsi vägede vastu
2007. aastal esitas USA toonane president George Washington Bush avalikult Qudsi vägedele süüdistuse keerukate IED-de (iseloomulikud lõhkekehad) andmises Iraagi šiitide relvarühmitustele, kes tapsid Iraagis Karbalas reidi käigus neli USA sõdurit.
Kudide ja ülemeredepartemangude vaheliste suhete areng on sisuliselt osa Iraani ja Saudi Araabia vahel käimasolevast vahetussõjast peamiselt nende domineerimise ja mõju projitseerimiseks Lähis-Idas. Kui Iraanis on enamus šiiididest, siis Saudi Araabias on enamus sunniitidest, keda mõlemat peetakse islamis konkureerivateks sektideks.
Märkimisväärne on see, et USA tungis Iraaki 2003. aastal pärast 11. septembri rünnakuid, püüdes välja juurida terrorism, hävitada Iraagi massihävitusrelvad ja lõpetada diktaator Saddam Husseini valitsus. USA väed ei lahkunud järgmise kaheksa aasta jooksul, kuni 2011. aastal pärast seda, kui president Barack Obama lubas oma valimiskampaania ajal väed välja tuua.
Sellegipoolest sekkus USA uuesti 2014. aastal pärast seda, kui Iraagi valitsusega sõlmiti kokkulepe aidata neil võitluses Islamiriigi vastu. Tänapäeval on Iraagis hinnanguliselt üle 5000 USA sõduri.
Jagage Oma Sõpradega:
