Tähtkuju Kompensatsioon
Saatluskoh

Uurige Ühilduvust Sodiaagimärgi Järgi

Susanna Clarke'i 'Piranesi' võitis naiste ilukirjanduse auhinna

61-aastane Clarke pälvis 30 000 naela (41 000 dollarit) auhinna oma teise romaani eest, mis ilmus 16 aastat pärast seda, kui tema esimene 'Jonathan Strange & Mr. Norrell' sai ülemaailmseks bestselleriks.

Naiste ilukirjanduse auhind, naiste ilukirjanduse auhind Susanna ClarkeSusanna Clarke võitis Londonis oma raamatu 'Piranesi' eest 2021. aasta naiste ilukirjanduse auhinna. (Ian West/PA AP kaudu)

Briti kirjanik Susanna Clarke võitis kolmapäeval maineka naiste ilukirjandusauhinna oma meeli muutva fantaasiaromaani Piranesi eest – raamatu eest, mille krooniline haigus pani ta kartma, et ta ei jõua kunagi kirjutada.





61-aastane Clarke pälvis 30 000 naela (41 000 dollarit) auhinna oma teise romaani eest, mis ilmus 16 aastat pärast seda, kui tema esimene 'Jonathan Strange & Mr. Norrell' sai ülemaailmseks bestselleriks.

Maagilises alternatiivses reaalsuses aset leidvat Piranesi jutustab mees, kes elab labürindikujulises kujudega majas – üksi, välja arvatud külastaja, keda tuntakse Teisena –, mis hõlmab kogu tema universumit. Oma valdkonda uurides muutub tegelase arusaam oma maailmast järk-järgult – nii ka lugeja oma.



Clarke tänas auhinnakohtunikke väga kummalise raamatu austamise eest.

See on teistsugune maailm. See on kummaline maailm. See ei ole see maailm, ütles ta romaani tegevuspaiga kohta. Ta ütles, et selle entusiastlik vastuvõtt näitas, et lood ei pea olema sellest maailmast ja tänapäeva elust, et tugevalt kõlada.



Vaadake seda postitust Instagramis

Postitus, mida jagab Bloomsbury Publishing (@bloomsburypublishing)

Clarke'i esimene romaan, eepiline maagiline saaga, avaldati tunnustuse saamiseks 2004. aastal, seda müüdi enam kui 4 miljonit eksemplari ja BBC kohandas seda televisiooni jaoks. Clarke on öelnud, et järelmeetmetega seotud tööd aeglustas haigus, kuna ta võitles kroonilise väsimuse sündroomiga.



Ta ütles, et Piranesi oli raamat, mille kirjutamiseni ma kunagi ei uskunud. Ma poleks kunagi arvanud, et olen piisavalt hea.

Pikka aega oli mul aju udu ja te ei saa kirjutada romaani, kui teil pole töö järjepidevust ja te ei saa tugineda tööle, mida tegite eile või paar päeva tagasi, ütles Clarke Associated Pressile. Kuid kui ma sain piisavalt paremaks, et saaksin üsna järjepidevalt töötada, ei muutunud minu meelsus ega kujutlusvõime. Asjad, mis mind köitsid, ja maastikud, millel tahtsin rännata, jäid samaks. See oli võib-olla üks väheseid asju, mis on minu puhul samaks jäänud.



Ta ütles, et loodab, et tema võit julgustab teisi naisi, kes on pika haiguse tõttu töövõimetud.

Piranesi avaldati 2020. aastal, kuna suur osa maailmast koges koronaviiruse pandeemia tõttu lukustumist, isolatsiooni ja nihestumist ning tabas paljusid lugejaid ja kriitikuid.

Arvan, et paljud sulgemist kogenud inimesed on leidnud vastukaja olukorrast, kuhu Piranesi satub - enam-vähem üksi, majas, mis on kogu maailm, ütles Clarke.

Kirjanik Bernardine Evaristo, kes juhtis naiste auhinna hindamiskomisjoni, ütles, et Clarke on loonud maailma, mis ületab meie kõige metsikuima kujutlusvõime ja mis räägib meile ka midagi sügavat selle kohta, mis on olla inimene.

Clarke oli üks kahest Briti autorist 1996. aastal asutatud auhinna kuue finalisti hulgas, mis on avatud inglisekeelsetele naiskirjanikele üle maailma. Varasemad võitjad on Zadie Smith, Tayari Jones ja Maggie O’Farrell.

Tänavused finalistid olid veel ameerika kirjaniku Brit Bennetti teos „The Vanishing Half”, USA kirjaniku Patricia Lockwoodi „Keegi ei räägi sellest, Transtsendentne kuningriik”, Ghana-Ameerika kirjaniku Yaa Gyasi, Barbadia kirjaniku Cherie Jonesi „Kuidas ühekäeline õde pühib oma maja ja Ühendkuningriigi autori Claire Fulleri 'Rahumatu maa'.

LUGEGE KA|Sudha Menoni uus raamat dokumenteerib 20 India isiksuse lapsepõlve toitu

Clarke'i haigus tähendas, et ta pidi riiulisse jätma kauaoodatud järje Jonathan Strange'ile, rikkalikule ja laialivalguvale ajaloouurimistest läbi imbunud romaanile. Ta ütles, et pole jätnud lootust see lõpule viia.

Ta ütles, et pikad aastad, mil ma ei ole saanud kirjutada, tähendab, et mul on sülearvutis igasuguseid dokumente, mis on kahjuks muutunud nagu aias valitsematud põõsad. Nad tärkavad justkui kõikvõimalikes suundades. Aga ma loodan, et saan nüüd sellesse aeda sisse ja mõnele oksakäärid kaasa võtta ja neile kuju anda.

Rohkemate elustiiliuudiste saamiseks jälgige meid Instagram | Twitter | Facebook ja ärge jääge viimastest uuendustest ilma!

Jagage Oma Sõpradega: