Nova Scotia massimõrv: tagasivaade Columbine'i koolitulistamisele

Tulistamise pärand hõlmab nn Columbine'i efekti, mis viitab mitmetele kopeerimiskuritegudele ja massitulistamistele, mis on sellest ajast peale USA-s aset leidnud.

Külastajad kõnnivad 19. aprillil Colorados Littletonis Columbine'i mälestusmärgist läbi. (Reutersi foto: Rick Wilking)

Esmaspäeval (20. aprillil) möödus Ameerika Ühendriikide Colorado osariigis Columbine'i keskkoolis toimunud kohutav tulistamine, milles kaks teismelist tapsid 12 õpilast ja ühe õpetaja, kes hiljem sooritasid enesetapu.

Tulistamise pärand hõlmab nn Columbine'i efekti, mis viitab mitmetele kopeerimiskuritegudele ja massitulistamistele, mis on sellest ajast peale USA-s aset leidnud. Juhtum mõjutas ka rahvakultuuri riigis.

Mälestused Columbine'i veresaunast on samuti taas esile kerkinud, sest Massitulistamine Kanadas pühapäeval , milles hukkus 16 inimest pärast seda, kui politseinikuks maskeerunud tulistaja läks riigi Nova Scotia provintsis märatsema.

Columbine'i tulistamised

Kurjategijad Eric Harris (18-aastane) ja Dylan Klebold (17-aastane) olid Colorado osariigis Littletonis asuva Columbine'i keskkooli õpilased.

20. aprillil 1999 sisenesid nad kooli relvastatud poolautomaatsete vintpüsside, püstolite ja paljude lõhkeainetega.

Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega

Mõlemad kooli 12. klassi õpilased, Harris ja Klebold tapsid vähem kui 20 minutiga 12 kaasõpilast ja ühe õpetaja. Veel 21 inimest sai haavata ja veel kolm said põgenemisel vigastada.

Harris ja Klebold vahetasid politseiga püssipaugu, enne kui lõpetasid oma elu kooli raamatukogus.

Hiljem avastasid võimud kohvikust ka propaanipaagi pommid, paljastades seeläbi surmavama plaani. Ametnikud märkisid, et kui pommid oleksid plahvatanud, oleksid need põhjustanud palju suurema hukkunute arvu.

Aruannete kohaselt olid Harris ja Klebold veresauna kavandanud umbes aasta. Nende motiivid jäävad teadmata.

Pärast vahejuhtumit kritiseeriti politseid tugevalt liiga aeglase kooli sisenemise ja tulistamise ajal mitte sekkumise eest. Aruannete kohaselt suri politsei mitmetunnise hilinemise tõttu mõned ohvrid verest.

USA ajaloo ohvriterohkemate koolitulistamiste hulka peetud juhtum vapustas riiki ning tekitas arutelusid relvakontrolli seaduste, kiusamise ja vägivalla üle videomängudes ja filmides. Paljud riigi koolid investeerisid eraturvasse ja metallidetektoritesse.

Ära jäta vahele Explained | Yom HaShoah – miks Iisrael mäletab holokausti teisel päeval

Riigi politseijõud hakkasid hiljem kasutusele võtma IARD (Immediate Action Rapid Deployment) taktika, mida kasutati aktiivse tulistamise stsenaariumide ajal.

Tulistamised on sellest ajast peale avaldanud mõju nii populaarsele kultuurile kui ka samalaadsetele hilisematele riigis aset leidnud tragöödiatele. Paljudes hilisematel aastatel toimunud koolitulistamistes on mõrvarid tunnistanud, et ammutasid inspiratsiooni Harrisest ja Kleboldist.

Jagage Oma Sõpradega: