SelgitaRääkimine | Inflatsioon, SKT ja töötus: kuidas India võrreldakse Aasia eakaaslastega
Isegi kui ainult umbes 40 igast 100 tööealisest indiaanlasest otsib tööd, ei suuda meie majandus neile töökohti ikkagi luua.

Head lugejad!
Viimastel nädalatel on indiaanlased muutunud üha enam murelikuks inflatsioonimäära (või hindade tõusutempo) pärast. Eelmisel kuul jaemüügi inflatsioon, mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga, maikuus tuli 6,3% — see on 30 baaspunkti kõrgem RBI seatud kõrgeimast inflatsioonitasemest. Selle nädala lõpus peaks meil olema juunikuu andmed. Need andmepunktid on otsustava tähtsusega RBI rahapoliitilise hoiaku kindlaksmääramisel, kui see kohtub augustis.
Suures osas on avalikkuse tähelepanu olnud naftahinna tõusul ja selle mõjul inflatsioonimäärale.
Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused
Naftahinnad on olnud kõrged ja tõusnud kahel üldisel põhjusel. Üks on imporditud toornafta hinna tõus – India sõltub nafta impordist, et katta rohkem kui 80% oma sisemaisest vajadusest – ja teine on rafineeritud kütuse maksustamine riigis.
Rahvusvaheliselt olid toornafta hinnad langenud alla nulli aprill 2020 — esimene selline juhtum ajaloos. Kuid kuna need hinnad on tõusnud, kipuvad kannatama riigid, nagu India, mis on suured toornafta importijad. India toornafta korvi hinnad – see tähendab hind, millega India oma toornafta ostab – on tõusnud vähem kui 20 dollarilt barreli kohta 2020. aasta aprillis märtsi lõpu seisuga umbes 65 dollarini barreli kohta.
Allolev diagramm (Allikas: CARE Ratings) näitab, kuidas iga 10% naftahinna tõus Indiat negatiivselt mõjutab – majanduskasv langeb 20 baaspunkti (ehk 0,20 protsendipunkti) ja inflatsioonimäär tõuseb 40 baaspunkti võrra.

India tarbijate jaoks on asja hullemaks teinud see, et tänu sellele, kuidas valitsus maksustab bensiini ja naftasaadusi, on jaehinnad püsinud kõrgel isegi siis, kui toornafta hinnad langesid – vt allolevat tabelit.

Muidugi, kui toornafta hinnad ise tõusevad, muutub see kahekordseks (vt allolevat tabelit).

Kuid tõsiasi, nagu allolevad graafikud näitavad, pole kütus ainus kaup, mille hinnad kiiresti tõusevad. Need graafikud näitavad jaemüügi inflatsioonimäära tõusu mais. Nii toidu- kui ka esmatarbekaubad on tõusnud. Punased tulbad näitavad hüpet maikuus ja hallid tulbad näitavad viimase 3 kuu keskmist hüpet.

Just neil põhjustel, kui Nomura analüütikud panid India ja teiste Aasia riikide võrdlemiseks andmed kokku erinevate parameetrite lõikes, näis India olukord üsna kehv.

Vaadake allolevat tabelit. See kaardistab India ja teiste Aasia majanduste SKT kasvu ja inflatsioonimäära. Selle tabeli lõpus on Aasia keskmine.
Jaemüügi inflatsiooni osas on üsna selge, et India on siin eriline. Ükski teine riik pole silmitsi seisnud ega oota silmitsi seisma kõrge inflatsioonitasemega, millega India on harjunud. 2022. aastal kasvavad tarbijahinnad kiirusega, mis on umbes kaks ja pool korda suurem kui ülejäänud Aasia keskmine.

SKP kasvu osas sai India 2020. aastal rohkem kannatada kui peaaegu kõik teised selle piirkonna riigid. Kergendust valmistab aga see, et kui meil ei ole järjekordset Covidi juhtumite lainet, peaks India majandus kasvama teistest kiiremini.
Lisaks inflatsioonile ja SKT kasvumäärale peitub India mure tööpuuduse pärast. Allolev tabel koondab andmed kolme peamise muutuja kohta, mis tuleb kaardistada.

Selle tabeli lugemiseks tuleb kõigepealt vaadata kõige parempoolsemat veergu – tööjõus osalemise määr. Osalemismäär näitab meile sisuliselt, kui suur protsent tööealiste (15–59-aastased) inimestest soovib saada osa tööjõust. Madal tööjõus osalemise määr kahjustab riigi üldist tootlikkust ja heaolu, sest vähem inimesi teeb end majandustegevuseks kättesaadavaks.
Nagu andmed näitavad, oli osalusmäär Indias üsna madal juba enne Covidi. Näiteks Indias otsis enne Covidi tööd vaid umbes 43% tööealistest inimestest, Hiinas ja Indoneesias oli see osakaal vastavalt 76% ja 69%. See tähendas, et India ei kasutanud kõiki oma inimressursse, oma demograafilist dividendi.
Lisaks näitavad andmed ka seda, et pärast Covidi, kuigi teised Aasia riigid on oma (palju kõrgema) osalusmäära peaaegu taastunud, ei ole India suutnud taastada oma (juba madalamat) osalusmäära.
Nüüd vaadake töötuse määra – selle tabeli esimest veergu. See on inimeste protsent, kes otsustasid tööjõus osaleda, otsisid tööd, kuid ei saanud seda.
India tööpuuduse määra kohta torkab silma kaks asja.

Esiteks on India töötuse määr palju kõrgem kui teistes Aasia riikides. Teiseks, India kõrge töötuse määr on hoolimata madalast tööjõus osalemise määrast. Teisisõnu, isegi kui ainult umbes 40 igast 100-st tööealisest indiaanlasest otsib tööd, ei suuda meie majandus neile töökohti ikkagi luua. Indoneesias on töötuse määr madalam, kuigi tööjõus osalemise määr on peaaegu kaks korda kõrgem.
Selle tabeli kolmas muutuja on majanduses hõivatud inimeste absoluutarv – vt keskmist veergu. Andmed näitavad, et India majanduses hõivatud inimeste koguarv on täna üle 5% väiksem kui enne pandeemiat hõivatud inimeste arv. Teisisõnu, selle asemel, et luua töökohti, on majandus likvideerinud ligi 22 miljonit töökohta.
Nende tööhõive ja töötuse numbrite silmapaistvus seisneb selles, et pelgalt SKT taastumine ei tähenda alati töökohtade taastumist.
Lõpuks, miks võrrelda Indiat Aasia eakaaslastega? Sest Indial on nende riikidega rohkem ühist kui arenenud majandustega.
Jagage oma seisukohti ja päringuid aadressil udit.misra@expressindia.com
Olge kaitstud
Udit
Jagage Oma Sõpradega: