Selgitatud: Miks on Indias sel aastal kõrbes jaaniussiprobleem; milline on tee edasi

Jaanileivapuu rünnak Indias: sülemide oht ei ole praegu, vaid siis, kui nad sigivad pärast juulit uue kharifi saagiga.

Jaanitirtsude parv põllul Damohis Madhya Pradeshis 27. mail. (Foto: PTI)

Nagu nimigi ütleb, elavad ja sigivad kõrbetirtsud tavaliselt poolkuivades/kõrbepiirkondades. Munemiseks vajavad nad paljast pinnast, mida tiheda taimestikuga piirkondades leidub harva. Seega sigivad nad tõenäolisemalt Rajasthanis kui Indo-Gangeti tasandikel või Godavari ja Cauvery deltas.

Kuigi roheline taimestik on punkri arenguks hea – staadium, mis jääb koorunud nümfi ja enne tiivuliseks täiskasvanud ööliblikaks muutumist –, ei ole selline kate kõrbetes piisavalt levinud, et võimaldada suurte jaaniussipopulatsioonide kasvu.

Jaanitirtsud ei ole ohtlikud seni, kuni nad on üksikud punkrid/liblikad või väikesed isoleeritud putukate rühmad, mida nimetatakse üksildaseks faasiks. Just siis, kui nende populatsioon kasvab suureks – sellest tulenev tõrjumine kutsub esile käitumismuutusi ja muutumist üksildasest seltskonnafaasist – hakkavad nad moodustama sülemi. Üks sülem sisaldab kuni 40-80 miljonit täiskasvanut ühel ruutkilomeetril ja nad võivad ühe päevaga läbida kuni 150 km.

Loe ka | Kui jaanitirtsud sisse lendavad, ilmuvad mälestused ja hirmud korduvast 'katkusest'

Ülaltoodud laiaulatuslik sigimine ja süleme moodustumine toimub aga alles siis, kui tingimused nende looduslikus elupaigas, st kõrbes ja poolkuivades piirkondades, muutuvad väga soodsaks. Need alad peaksid saama vihma, mis toodab piisavalt rohelist taimestikku, et võimaldada nii munemist kui ka punkri arengut.

Näib, et sellised tingimused on olnud selle aasta algusest peale. Peamised jaaniussi pesitsusalad Aafrika Sarvel, Jeemenis, Omaanis, Lõuna-Iraanis ning Pakistani Baluchistani ja Khyber Pakhtunkhwa provintsides registreerisid märtsis-aprillis laialdased vihmad. Ida-Aafrikas oli tegelikult enam kui nelja aastakümne vihmaseim hooaeg isegi oktoobris-novembris.

Jaanitirtsud ei ole ohtlikud seni, kuni nad on üksikud punkrid/liblikad või väikesed isoleeritud putukate rühmad, mida nimetatakse üksildaseks faasiks.

Selle laiaulatusliku paljunemise tulemusel tekkinud punkriribad ja ebaküpsed täiskasvanud rühmad on need, mis on ebatavaliselt tugevate vihmade tulemus. mis hakkas Rajasthani jõudma aprilli esimese kahe nädala jooksul. Liidu Põllumajandusministeeriumi jaanileivatõrje organisatsioon jälgis seejärel madala tihedusega I ja II staadiumis kogunevaid/mööduvaid punkriid Rajasthanis Jaisalmeris ja Suratgarhis ning Indo-Pakistani piiriga Punjabis Fazilkas.

Hiljem on peamistelt kevadistelt pesitsusaladelt saabunud sülemeid. Ja need sülemid pole tulnud mitte ainult Rajasthani lääneosasse, vaid ka osariigi idaosadesse ja isegi Madhya Pradeshi ja Maharashtrasse. Tundub, et suurt osa sellest liikumisest aitasid kaasa tugevad läänetuuled Tsüklon Amphan Bengali lahes .

Seega on meil praeguste jaaniussi invasioonide taga olnud kaks meteoroloogilist tõukejõudu: üks, hooajaliselt ebasoodsad vihmasajud peamistes kevadiste pesitsuspiirkondades märtsis-aprillis ja kaks tugevat läänetuule.

Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on lisaks öelnud, et kuni juulini võib Rajasthanis oodata mitut järjestikust sissetungi laineid, mis tõusevad ida suunas kogu Põhja-Indias kuni Bihari ja Orissaani. Kuid pärast juulit hakkavad sülemid liikuma lääne suunas, kuna edela mussooniga seotud muutuvate tuulte taustal pöörduvad nad Rajasthani tagasi.

Jaanitirtsude liikumine. (Allikas: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon)

Oluline on märkida, et praegused sülemid on kõik ebaküpsed jaaniussikad. Need on jaaniussid, kes toituvad ahnelt taimestikust, kuid pole veel munenud. Kui nad hakkavad paljunema, siis sülemi liikumine lakkab või aeglustub. Samuti toimub aretus peamiselt Rajasthanis. Seni pole sülemid suurt kahju tekitanud, kuna marutaudi saak on juba koristatud ja põllumehed peavad alles alustama kharifi külvi.

Loe ka | Jaanitirtsude rünnaku jälgija: kuhu punkrid liiguvad ja kuidas osariigid katkuga võitlevad

Üks põhjus, miks sülemid rändavad ida poole – tavaliselt nähakse neid Indias alles pärast mussooni saabumist, samas kui nad piirduvad peamiselt Lääne-Rajasthani kõrbealadega, kus nad pesitsevad ja eksisteerivad üksikute putukate või üksikute rühmadena – on olnud nende otsingud. toiduks. Pidage meeles, et need putukad peavad enne paaritumiseks valmisolekut piisavalt mugima – umbes enda kaalus värskes toidus iga päev. Kuna põldudel pole praegu vilja, nad on tunginud haljasaladele , sealhulgas pargid Jaipuris ja apelsinipuuaiad Nagpuri lähedal.

Oht oleks siis, kui sigima hakkavad sülemid, kes juba on või on tulemas. Üks emane jaanitirts võib oma keskmise 90-päevase elutsükli jooksul kolm korda muneda 60–80 muna. Kui nende kasv on samaaegne kharifi saagi kasvuga, võib meil tekkida sarnane olukord, mida kogesid Keenia, Etioopia ja Somaalia maisi-, sorgo- ja nisukasvatajad märtsis-aprillis.

Vaja on ennetavat tõrjet üliväikese kontsentreeritud insektitsiidide õhust pihustamise teel kõigis potentsiaalsetes paljunemiskohtades ning põllukultuuride pidevat jälgimist järgneval kharifi hooajal. Õnneks on valitsusel piisavalt aega, et hoida ära kriisi, mida ta endale lubada ei saa – peale selle Covid-19 ja enneolematu majanduslanguse lahendamisel.

Jagage Oma Sõpradega: